Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) on tänavu pidanud toetusetaotlejaile järjest sagedamini ära ütlema, sest abi üritatakse saada pettuse abil.

„Katseid petta on varasega võrreldes rohkem,” ütles PRIA peadirektor Jaan Kallas. „Väga naiivseid katseid tehakse. Näiteks deklareeritakse põllupindalasid suuremana tegelikult kasutuses olevatest pindadest.”

Kallase hinnangul on sellised katsed eos läbikukkumisele määratud, sest PRIA-l on tänu maa-ameti regulaarsetele lendudele üle Eesti olemas selge ülevaade, milliseid põllukultuure kus kasvatatakse.

Teise petuskeemina tõi PRIA juht välja investeeringutoetuste äriplaanid, mis ei saa samas kuidagi teostatavad olla. Kolmanda liigina nimetas ta liigsuure toetuse küsimist odavama masina ostmiseks. „Küsitakse näiteks 422 000 krooni traktori jaoks, mida igas Maalehes pakutakse 130 000 krooniga,” selgitas ta.

Tagasi nõutakse harva

Kallas hinnangul on pettuste arv varasemaga võrreldes kolmekordistunud ja Euroopa pettustevastase ameti OLAF andmeil on olukord samasugune kõikjal Euroopa Liidus. „See on masu kõrvalprodukt. Eks inimesed, kel tööd ei ole, ongi sunnitud leidma kõikvõimalikke elatusallikaid,” sõnas Kallas.

Väljamakstud toetuste tagasinõudmine PRIA-s seni siiski oluliselt kasvanud ei ole. Samas võib nõudeid tekkida hiljem, sest toetuste rakendamist saab kontrollida veel aastaid pärast nende väljamaksmist.

Kogu tegutsemisaja jooksul on PRIA põllumeestelt koos intressidega tagasi saanud pisut üle 230 miljoni krooni, laekumist ootab veel ligi 37 miljonit krooni. Välja makstud 15,5 miljardi krooni juures on see aga üliväike protsent.

„Eelkõige nõuame raha tagasi, kui toetuse saaja ei täida või ei suuda täita talle pandud kohustusi. Vahel ei ole enne projekti kirjutamist tegevusi lõplikult läbi mõeldud ja nii võib liiga suurelt ette võetud projekt lõpetamata jääda,” selgitas PRIA maaelu investeeringute büroo juhataja asetäitja Marek Treufeldt.

Tema sõnul ei näita toetuse taotlejad ennast tihti sellena, kes nad tegelikult on, vaid sellena, kes nad peavad toetuse saamiseks seaduste järgi olema. Valetatakse töötajate arvu, käibe ja muu sarnase kohta.  

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Üllas Hunt seda aga ei usu. „Vaieldamatult on põllumehel praegu ääretult raske aeg, aga informatsioon, et toetusi pettusega saada tahetakse, puudub,” ütles ta, kuid möönis siiski, et musti lambaid on kõikjal.

PRIA nõuab kalakasvatajalt ligi 100 000 krooni

•• Praegu on PRIA-l käsil kohtuvaidlus, milles nõutakse kala- ja astelpajukasvatusega tegelevalt AS-ilt Andressel tagasi osa 2003 saadud investeeringutoetusest.

•• „PRIA kontrollib toetuse abil soetatud investeeringuobjekti sihipärast kasutamist viie aasta jooksul pärast toetuse väljamaksmist. Andresselis taheti järelkontrolli teha 2008. aasta jaanuari algul, kuid ettevõte ei lubanud seda,” rääkis PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

•• Nii otsustaski amet jaanuari lõpus nõuda tagasi ligi 100 000 krooni reoveepumba soetamiseks tehtud investeeringust ja elektrivõrguga liitumise hinnast.

•• Andresseli juht Lauri Aaspõllu eitas PRIA öeldut. „PRIA ametnik käis meie rajatist kontrollimas. Olime selle valmis ehitanud, aga torustik oli maa all ja ta ütles, et ei usu, et see on ehitatud. Selle üle nüüd vaidlemegi.” Aaspõllu sõnul on PRIA otsused subjektiivsed ja talle kui endisele põllumajandusministri nõunikule pillutakse pidevalt kaikaid kodaratesse.