Põltsamaa Felix pani veinitootmise müüki
Aktsiaselts Põltsamaa Felix ei pea veinitootmise jätkamist perspektiivikaks ning on pidanud läbirääkimisi üksuse müügi üle.
Ettevõtte juhataja Anti Orav rääkis, et veinitootmise tulevik on ettevõtte jaoks suur küsimärk. “Oleme veinitootmise tulevikku arutanud, sest see on väike ega kattu meie muu tooteportfelliga. Tegemist on pigem hobitegevusega,” iseloomustas Orav.
Tema sõnul sai Eesti veinitööstus surmahoobi 2004. aastal, kui ühtlustati kodumaiste marjaveinide ning importveinide aktsiisimäärad. Siis langes kodumaiste veinide läbimüük aastaga kolmkümmend protsenti ega ole ka hiljem kosunud.
Samas kinnitas Orav, et kiire lõpp Eesti tippveine ei oota. “Veinitootmise lõpetamine ei ole meie jaoks mitte kuu või paari, vaid pigem aasta teema. Igatahes teeme omalt poolt kõik, et Põltsamaa veinide kaubamärk jääks alles,” lubas Orav.
Kokkulepet veel pole
Ta kinnitas, et kaubamärgile uue omaniku leidmiseks on läbirääkimisi peetud, ent kokkulepeteni jõutud ei ole.
“Marjaveini saab toota siis, kui on muid tegevusalasid, mis aitavad seda üleval hoida. See võib sobida sellise ettevõtte tooteportfelli, kes tegeleb praegugi veinialal,” arvas Põltsamaa Felixi juht.
Hiljaaegu veini baasil valmistatud naturaalse siidri turule toonud Saku õlletehase turundusjuhi kohusetäitja Rauno Stüffi sõnul ettevõte Põltsamaa tööstusest huvitatud pole. “Meil on oma veinitööstus, aga valmistame seal vaid toorainet teiste jookide tootmiseks. Veiniturul pole me tegutsenud ja ilmselt ei hakka seda ka kunagi tegema,” märkis Stüff.
Asjatundjad on Põltsamaa veine kõrgelt hinnanud ning neid ei ole häbenetud pakkuda ka kõrgetele väliskülalistele. Näiteks mullu mekkis Põltsamaa Kuldset presidendi korraldatud vastuvõtul Inglismaa kuninganna Elisabeth II.
Eesti vein kaotab turgu
•• Mullu aktsiaseltsi Võhu Vein omandanud aktsiaseltsi Haljas juhatuse esimees Ain Roosma lausus, et ei ole Põltsamaa Felixiga veinitootmise üle läbirääkimisi pidanud. “Aga öelge Põltsamaa meestele edasi, et juttu võib meiega sel teemal ikka teha,” lõõpis Roosma.
•• Eesti marjaveinidest rääkides tõdes ta, et ehkki oma tarbijaskond on neil olemas, kaotavad need siiski aasta-aastalt turgu viinamarjadest valmistatud jookidele. Head tulu andva äriga tegemist ei ole. “Küllap on Põltsamaaga kah see lugu, et tootmine ei anna nii palju kasumit, kui omanikud loodavad,” arvas ta.
•• Roosma arvates võib kodumaise veinitööstuse tuleviku võti peituda pigem välisturgudele sisenemises.
