Põltsamaa Felix tõestab kõigile, et Eesti vein ei ole sugugi peet
Eesti vein ? mis see on?
On näha, et Oravat häirib, kui jutt algab küsimusega, kas see on vein või peet. Tema pilk justkui küsiks, millal ometi tuleb see aeg, kui see seos unustatakse. Hiljem ta filosofeerib isegi teatud nukrusega: ?See võtab vist veel paar põlvkonda aega.? Ja lisab siiski: ?Loodame ikkagi kiiremini hakkama saada.?
Tegelikult on see Põltsamaa jaoks tõesti solvav. Nende veinid on head ja sobivad pakkuda nii presidendi vastuvõttudel kui ka meie tipprestoranides. Veinieksperdid Kalev Keskküla ja Dmitri Demjanov tunnustavad Põltsamaa arengut. Mõlemad küll mainivad, et klassikalises tähenduses valmistatakse veine viinamarjadest, kuid Eestis võib Põltsamaa veine küll veiniks nimetada. Gloria restorani omanik Demjanov pakub neid veine väliskülalistele ja toob näite, et Põltsamaa Kuldne sobib väga hästi hanemaksa kõrvale. ?Peaasi, et järelmaitse oleks mõrkjas,? ütleb ta. Keskküla lisab, et tema ootab Põltsamaalt mõnda kuiva valget: ?Näiteks õuntest või valgest sõstrast.?
Eesti toidust rääkides läheb Demjanov hasarti. ?Mahepõllumajandus, naturaalsus, väikesed kogused, eksklusiivsed tooted,? räägib ta. Kiidab Põltsamaa siidrit. ?Igal juhul parem, kui meie poodides levinud purgisiidrid.? Pakub, et Põltsamaa võiks proovida ka calvadose?i tegemist. Lisab, et meil on ju Saaremaa kadakamarjad, millest võiks midagi suurepärast ette võtta. ?Miks mitte ka puskarit pudelisse panna. Veidi rafineeritumal kujul muidugi,? ütleb Demjanov.
Põltsamaa veini taga on mees nimega Andres Koern. Rootsis kasvanud, kuid 13 aastat tagasi Põltsamaa tööstuse etteotsa sattunud kirglik veinisõber. Tema soov Eesti marjadest-puuviljadest head veini teha murdis maha kõigi kahtlejate tõrksuse. Kangete veinide tegemisele tehti lõpp ja pöörati kogu veinitegemine uuele rajale.
Anti Orava sõnul võib nüüd öelda, et ka majanduslikus mõt-tes oli tegemist õige sammuga. Euroopa Liitu astumine tõi kohalikele veinitootjatele kaks rasket hoopi korraga. Ühelt poolt suhkruhinna tõusu ja teisalt muutunud aktsiisipoliitika. Need veinitootjad, kes jäid kangete odavate veinide reale, peavad nüüd konkureerima kangete õlledega. ?Ja Eesti aktsiisid soosivad ju õlut, ?ütleb Orav. Praegu on Eestis alles seitse veinitööstust, kuid nii see ei jää, usub ta. ?Mõned kas ühinevad või pannakse üldse kinni.?
Põltsamaal on neid muresid vähem. Veini osa ei moodusta toodangust küll palju, kuid saab iseseisvalt hakkama. See on rahustanud ka ettevõtte omanikke, kes aeg-ajalt kergitavad kulmu ? kas Eestis on mõtet veini teha? Praegu hindab Põltsamaa ennast Võhu veinitehase järel suuruselt teiseks tegijaks. Täpseid suurusjärke on küll raske hinnata, sest paljud veinitehased teevad ka toorainet siidritootjatele.
Põltsamaa veab oma veine väikestes kogustes ka Leetu. Suuremahulisele ekspordile siiski ei mõelda. ?See on Eesti. See on kohalik. See on ainulaadne. See on meie väärtus,? räägib tehasejuht Orav. Ta tõrjub mõtte, et Põltsamaal võiks hakata veine tegema ka viinamarjadest. Pole lihtsalt vaja punnitada, selliseid tehaseid on kogu maailm täis ja meie jaoks jääks see kunstlikuks tegemiseks. Välismaalased ostavad Põltsamaa veine aga heameelega. Suurim osa ekspordist läheb käe otsas üle piiri ja välismaalased ostavad seda nii pudelite kui ka kastide kaupa.
Ekspordiks mitte
Kui Põltsamaal üldse probleeme on peale nõukogude ajast kätte jäänud hiiglasliku tööstuskompleksi, siis aeg-ajalt tekitab muret hea tooraine leidmine. Valge ja punane sõstar hakkavad Eestist kaduma. Hea, et Põltsamaa avastas mustika kui põneva veinitegemise marja. Veiniekspert Kalev Keskküla võrdleb uut Põltsamaa kuiva punast mustikaveini heade Saksa punaveinidega.
Meie ilm on ka selline nagu on. Kuna meie marjad on üldiselt hapud, siis tuleb tegemise ajal lisada suhkrut, et käärimine normaalselt toimiks, aga see teeb veini jälle magusaks. Natuke nokk-kinni-saba-lahti tunne. Seetõttu veinitegijad ootavad ikka kuuma ja palavat suve, sest päike annab marjadele loodusliku magususe ja vähendab suhkru lisamise vajadust. Viimastele aastatele tagasi vaadates ütleb Anti Orav, et huvitavaid suvesid on ikka olnud, aga millisest peaks tulema legendaarse 1986. aasta Põltsamaa Kuldsega võrreldav vein ? selle jätab ta saladuseks.
Põltsamaa Kuldne 1986
?? 1986. aastakäigu Põltsamaa vein on muutunud juba legendiks. Juhuslikult Gorbatšovi veinikeelu üle elanud tünnist avastati suurepärane jook.
?? Täna seda enam poest muidugi osta ei saa. Viimati sai seda Kallaste kauplusest. Põltsamaa müügimees avastas poe tagaruumist ühe kasti ja ostis selle hoobilt muidugi ära.
?? Anti Orav ütleb, et seda veini on neil veel alles paar kasti: ?Aga me ei müü seda. Mitte mingi hinna eest.?
