Põlulas kasvab igal aastal üle 200 000 noorkala
Selle järgi tuleb taastada Eesti endiste lõhejõgede populatsioon.
“Lõhemarja saame kalurite käest, kes püüavad sugukala Narva ja Selja jõest. Seal on seda veel säilinud,” ütles Põlula kalakasvanduse juhataja asetäitja Ene Saadre.
Kuidas noorkala kasvab? Oktoobri lõpus ja novembris püütud lõhedelt saab kalakasvandus vajaliku marja ja niisa. Igas lõhemarja liitris on umbes 5000 marja. Pärast kalade “lüpsmist” mari viljastatakse. Sellele järgneb inkubeerimine, mis kestab märtsini. Sel ajal hoitakse viljastatud mari pikkades madalates vannides, pimedas ja ühtlasel temperatuuril. Märtsis hakkavad kalad kooruma. Paari nädala jooksul on maimudel kõhu all suur rebukott, millest nad toituvad, enne kui ise sööma õpivad. Kui kalad suurtest basseinidest jõgedesse asustatakse, viiakse kevadel koorunud maimud nende asemele. Saadre selgitusel kasvatatakse kalad Põlulas aasta või kahe vanuseks, enne kui lastakse Põhja-Eesti jõgedesse. Kala kasvukiirusest olenevalt tekib tal merremineku instinkt kas ühe- või kaheaastaselt. Selleks ajaks on 1-aastane lõhe kasvanud 14-15 ja 2-aastane 22-25 sentimeetri pikkuseks.
Jõgedes elavad lõhed aasta või paar. Siis suunduvad nad merre, kus noor kala hakkab jõudsalt kasvama. Kui kudemise aeg kätte jõuab, tulevad lõhed tagasi jõgedesse, kust nad merre rändasid. Noor lõhe peab pärast kalakasvandusest lahkumist kaks-kolm suve meres olema, et ta kasvaks 60 sentimeetri pikkuseks. See on ka kala alammõõt. Nii kulub lõhel aega neli-viis aastat, kuni ta kasvab püügikõlblikuks.
Vesi jõgedes juba parem
“Kui jõgedes on piisavalt kala, hakkavad nad ise sigima. Lõheprogrammi eesmärgiks ongi selleks vajaliku arvukusega populatsiooni taastamine,” rääkis Saadre ja lisas, et õnneks on jõgede vee kvaliteet viimastel aastatel kõvasti paranenud. Vene ajal oli see paljudes jõgedes nii halb, et lõhe hävis.
Põlula kalakasvandus plaanib igal aastal kasvatada kuni 120 000 ühe- ja 40 000 kahe-aastast lõhe. Tavaliselt kasvatatakse rohkem, üheaastasi 160 000 – 180 000 ja kaheaastasi 30 000 – 40 000 kala. Kokku seega kuni 220 000 noort lõhet aastas. Kalakasvandus töötab Põlulas võimsuse piiril. Kalakogus, mida aasta jooksul suudetakse kasvatada, sõltub ilmastikust ja veehulgast, mida allikad annavad. “Me ei tea kunagi ette, palju võime kala sisse võtta. Sõltub sellest, kui palju jumal vett annab,” ütles Saadre. Kalatoitu kulub Põlulas aastas umbes 300 000 krooni eest. Ühe kilogrammi kala kasvatamiseks läheb keskmiselt kilo kalasööta.
Põlulas töötab kokku kümme inimest. Nende ülesandeks on kalade söötmine, märgistamine ja mõõtmine. Lisaks tuleb hoida töökorras ka kasvanduse basseinid, haudejaam ja muud seadmed.
Miljonite kroonide eest lõhet ja forelli
Firmad taastavad kalavarusid
KIK sõlmib lepingud
Viimase nelja aasta jooksul on Eestis keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) andmetel taastoodetud ja asustatud angerjat ligi 5,4 ning lõhet ja meriforelli ligi 13,1 miljoni krooni eest.
Lisaks riigifirmadele võtavad kalavarude taastamisest aktiivselt osa ka erafirmad. Karpkalu kasvatavad OÜ Ilmatsalu Kala ja AS Forkala ning jõevähki Härjanurme Kalatalu. Lepitakse kokku kogused ja maksumus ning vastavad lepingud sõlmib KIK.
Kalad vette eri maakondades
Tuhat vähki Navesti jõkke
Näiteks Järvamaal lasti möödunud aastal veekogudesse 302 angerjat, 140 karpkala ja 2592 jõevähki. Läänemaa keskkonnateenistus asustas käesoleva aasta juulis mitu jõge Õngu kalakasvanduses sirgunud üle aasta vanuste meriforellidega.
Viljandimaa keskkonnateenistus laseb tänavu Navesti jõkke umbes tuhat suguküpset jõevähki. Keskkonnaministeerium tellis AS Triton PR'i käest 359 500 ettekasvatatud angerjat.
Kalade arv sõltub riigieelarvesse laekunud rahast
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialisti Peeter Prassi (pildil) sõnul vastavad asustamiskogused meie praegustele rahalistele võimalustele. Kalade asustamiseks läheb osa riigieelarvesse kalapüügiõiguse eest laekunud rahast.
“Muidugi sooviksime kõiki väärtuslikke kalaliike asustada rohkem, kuid kahjuks piiravad meid kalakasvanduste võimsused ning kvaliteetse viljastatud marja puudus,” ütles Prass.
Õngu meriforelli- ning Põlula kalakasvandus töötavad Prassi sõnul praegu piirvõimsusel ning nende tootmismahu oluline suurendamine nõuaks mahukaid investeeringuid. Kalad asustatakse veekogudesse vastava ala eriteadlaste soovitusel, kes teevad toidubaasi uuringuid ning annavad oma soovitused ka asustamiskoguste osas.
