Eilsel Keskkonnaministeeriumis toimunud ringmajanduse ja jäätmete teemalisel ümarlaual keskenduti Eesti jäätmekäitluse probleemidele lahenduste leidmisele. Üheks selliseks on ergutada eestlaste prügi sortimist, alustades pakendikonteinerite piisavuse tagamisest.

„Nii palju kui on jäätmemajanduses osapooli, on ka erinevaid seisukohti ning esimestel kordadel ühist tõde leida naiivne. Ometi on üksmeel ses osas, et praegust jäätmekäitlust tuleb raputada selliselt, et me saame reaalseid tulemusi mõõta ning samas ei jääks keegi ses olukorras ka kaotajaks,“ ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma ning tõdes, et sellised erinevaid osapooli hõlmavad dialoogid on väga vajalikud selleks, et jäätmekäitlust puudutavates otsustes oleks tasakaal. Ühtlasi lubas Heinma, et sarnastest ümarlaudadest saab pigem reegel kui erand.

Seda et jäätmekäitlus on Eestis üks valulikumaid keskkonna valdkondi, kinnitas ka teisipäeval esitletud Euroopa Komisjoni keskkonnaraport. „Prügi sortimise puhul kehtib prääniku ja piitsa põhimõte, mistõttu püüdleme selle poole, et prügiveo teenus peab olema märgatavalt odavam neile, kes jäätmeid liigiti koguvad kui neile, kes seda ei tee,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul jääb paljus paigus prügisortimine pelgalt ebapiisavate tingimuste taha. „Kui pakendikonteiner asub kodust kaugel, siis julgen väita, et vähesed võtavad selle matka ette. Kui nüüd arvestada, et pakendijäätmed moodustavad inimese jäätmetekkest suurima osa, siis ainus lahendus ongi paigaldada pakendikonteiner iga majapidamise juurde.“ Lõhmus tunnustas kohtumisel ka aktiivseid ettevõtmisi, mis kõige muu hulgas pööravad tähelepanu ka nende tagajärjel tekkivatele jäätmetele. „Näiteks praegu toimuva Tallinn Music Week’i raames paigaldatakse linnaruumi pilkupüüdvad prügikastid prügi sorteerimiseks, millest mööda vaadata ja visata on võimatu.“