Pomerants tahab trahvivõlglastele juhiloa tegemise keelata
Siseminister Marko Pomerants pöördus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi poole ettepanekuga viia liiklusseadusesse muudatus, et tasumata trahvidega inimene ei saaks teha ega vahetada juhiluba, registreerida autot ega sooritada muid riiklikke toiminguid läbi maanteeameti.
Oma kirjas minister Partsile nendib Pomerants, et väga paljud inimesed jätavad neile karistusena määratud trahvi õigeaegselt tasumata või ei maksa seda üldse. „See aga omakorda mõjutab õiguskorra kaitsmise huvide realiseerumist. Eelkõige inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu,“ leiab Pomerants.
Siseminister rääkis Päevaleht Online’ile, et muudatus liiklusseaduses oleks üks võimalik mõttekäik, kuidas inimeselt välja mõistetud trahvid ka tegelikult kätte saada. „Kui riigis on olukord, et umbes kolmveerand trahve kätte saadakse ja neljandik jäetakse maksmata, siis tuleb midagi teha,“ lausus Pomerants.
Kuivõrd seadusega on paigas, mis perioodi jooksul trahv peab tasutud olema, siis enne selle aja möödumist piiranguid inimesele ei seata. „Pööraseks ei saa minna,“ lisas Pomerants, kelle sõnul pole mõttekas ega riigil suutlikkust esimese maksmata trahvi pärast piiranguid määrata.
Selline lähenemine oleks tema hinnangul ka liialt kulukas, kuna niigi on tarvis jälgimissüsteemi tarkvara. Sealjuures tuleb Pomerantsi sõnul arvestada, et kui inimene on keskmiselt võlgu 3000 krooni, siis samaväärset summat ühe inimese kohta pole mõtet kulutada.
Aastas 300 miljoni krooni eest trahve
Kuigi muudatusega loodetakse sissenõutud trahviraha enam kätte saada, siis selle tegelikku tulemust ei saa muidugi ennustada. „Milline efekt muudatusel protsentuaalselt trahvide maksmises on, seda näeksime siis, kui muudatuse reaalselt rakendaksime,“ ütles Pomerants, tuletades meelde, et seni on tehtud vaid algatamisettepanek.
„Eesti inimesed suudavad tohutult trahve tekitada,“ nentis Pomerants. „Kui 2009. aastal tehakse trahve umbes 300 miljonit krooni, siis see tähendab, et Eesti inimesed maksavad päevas umbes kolmveerand miljonit krooni trahvideks,“ ütles Pomerants. Ta osutas ka, et kogu selle raha saaks inimesed tegelikult kokku hoida. Maksmata jäetakse nõnda arvestades 75 miljonit krooni trahviraha aastas.
Pomerants kinnitas, et ettepanekut tehes ei nähtud vastuolu põhiseadusega. „Kui kohustus on võetud, siis tuleb seda täita,“ rõhutas ta trahvisaanutele viidates. Küll ei saaks nimetatud vastuolu tõttu sarnast skeemi rakendada hääletamise juures, kuna hääletamine on kodaniku põhiõigus, on tal siis maksud makstud või ei.
Analoogsena leidis siseminister olevat varem tehtud ettepaneku, mille järgi trahvivõlg võetakse maha tagastatavast tulumaksust. Siseministeeriumi pressinõunik Kristina Kareva selgitas, et varem on tehtud rahandusministeeriumile ettepanek, et trahvinõudeid rahuldataks riigi tagastavate maksude arvelt.
Kareva sõnul on viimastel aastatel politsei määratud trahve laekunud 75%-80% aastas. „Kokku on aga riigis kohtutäiturite statistika kohaselt laekumata väärteonõudeid pool miljardit krooni. Neist politseinõudeid 250 miljonit krooni,“ nimetas Kareva. Politsei on Kareva sõnul sellel aastal kuue kuuga määranud trahve 140 miljoni krooni ulatuses ning laekunud on trahve sellel aastal 82,5%.
Trahvide tasumise osakaal on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tõusnud 7% võrra. „Seega ei saa väita, et trahvide tasumine oleks loiumaks muutunud. Kui aga vaadata, et kokku on tasumata trahve täitmisel 500 miljoni krooni ulatuses, neist politsei trahve 250 miljoni krooni, siis on probleem ilmselgelt olemas,“ lisas Kareva. „Seega tuleb rakendada erinevaid meetmeid, et tagada karistuse eesmärgi saavutamine.“
Parts: tuleb idee motivatsiooni uurida
•• Kommunikatsiooni- ja majandusminister Juhan Parts ütles Päevaleht Online’ile, et tema silme alla pole ettepanek veel jõudnud.
Esimese hooga arvas minister, et tuleb vaadata idee tausta ja uurida, mis on selle motivatsioon ehk mida saavutada püütakse. „Sõltub, kas seal on mõeldud ainult liiklustrahve või ka muid trahve, sest teisi trahve inimese varaga siduda tundub seosetu,“ ütles minister, kelle hinnangul oleks see sama, kui keelata lastel vanemate maksmata trahvide pärast kooli minna.
„Üldiselt me ei saa nii siduda, see ei ole õigusriigile päris kohane,“ avaldas minister muret. Partsi sõnul peab ta aga enne kindla seisukoha võtmist ettepanekuga lähemalt tutvuma. Ta märkis ka, et kindlasti arutatakse ideed valitsuse liikluskomisjonis. Sealgi vaadatakse tema sõnul, kuidas see õigusriigi üldkäsitlusega kokku läheb.
ARK: meie ei saa kommenteerida, kuidas riik peaks raha koguma
•• ARKi avalike suhete osakonna juhataja Timo Vijari sõnul ei pääse liiklusregistri bürood praegu väärteotrahvide laekumise informatsioonile ligi. Vijar märkis, et selle info töötlemiseks on vaja liiklusregistri infosüsteemi arendada ning need tööd nõuavad omajagu aega ja raha.
Heaks ega halvaks ARK ettepanekut ei nimeta. „Me ei saa kommenteerida seda, kuidas riik peaks raha koguma,“ arvas Vijar.
