Harvardi ärikooli teaduri Zoë Culleni ja California ülikooli Andersoni juhtimiskooli teadlase Ricardo Perez-Truglia uuring palgavõrdluse mõjudest heidab sellele küsimusele valgust ning tulemused võivad üllatada, kirjutavad uuringu läbiviijad Harvard Business Reviews.

Uuringus analüüsisid nad nii juhtide kui kolleegide palga avalikuks tuleku mõju töötajate töötulemustele.

Katsed viidi läbi nii, et esmalt pidid töötajad ära arvama oma juhi palganumbri. Suurem osa töötajaid panid oma pakkumistega mööda, keskmiselt hindasid vastajad oma juhi palka 14% tegelikust madalamaks.

Seejärel jagati vastajad kahte gruppi ning pooltele neist avaldati juhi tegelik tasu. Ning jälgiti aasta jooksul selle teadmise mõju töötajate tegevusele.

Paneb pingutama

Üllatavalt selgus, et need töötajad, kes said teada, et nende juhi tegelik palganumber on nende arvatust oluliselt suurem, hakkasid ka ise rohkem pingutama. Nende seas, kes juhi tegelikku palka ei teadnud, sellist mõju ei ilmnenud.

Tulemused näitasid, et kui ülemuse palk on 10% arvatust kõrgem, paneb see inimese 1,5 tunni võrra rohkem kontoris olema, saatma 1,3% rohkem e-meile ning müüma 1,1% rohkem.

Uuringu läbiviijad märgivad, et mida suurem oli pakkumise ning tegeliku palga vahe, seda suurema oli ka efekt: kui selgus, et ülemus teenib 50% arvatust rohkem, oli ka efekt viis korda suurem.

Tulemused avaldusid eelkõige nende töötajate puhul, kes olid ülemusest ametiredelil vaid mõne sammu kaugusel. Nii selgus, et kui ülemus oli vähem kui viie ametikoha kaugusel, kulutasid töötajad palgatulemuse teada saamisel kontoris suisa 4,3% rohkem aega, saatsid 1,85% rohkem e-kirju ja nende müügitulemus oli 4,4% parem.

Samuti olid selle grupi töötajad oma viie aasta tulevikuväljavaadete suhtes oluliselt optimistlikumad.

On ka negatiivne mõju

Uuringus on aga veel teinegi osa: kui töötajad suutsid verikaalsete palgaerinevustega suhteliselt hästi hakkama saada, siis horisontaalsetega on lugu teine. Nimelt paluti uuringus töötajatel ka oma kolleegide, sama osakonna ning sama ametinimetuse ja ülesannetega inimeste palka hinnata.

Kuigi töötajad arvasid kolleegide palka täpsemalt, oli seal siiski ebatäpsusi. Kui nüüd taas osadele inimestele kolleegide tegelikud palganumbrid teatavaks tehti, selgusid üllatavad tulemused.

Kui kolleeg teenis arvatust rohkem, mõjutas see teadmine inimeste pingutusi ning töötulemusi negatiivselt. Kui selgus, et kolleegi palk oli arvatust 10% kõrgem, veetis töötaja kontoris 9,4% vähem tunde, saatis 4,3% vähem e-kirju ning tema müügitulemused vähenesid 7,3%.

Üksikuid töötajaid pole mõtet palgatõusuga motiveerida

Uuringu läbiviijad märgivad, et üksikuid töötajaid ei ole mõtet palgatõusuga motiveerida. Kui tõstate ühe töötaja palka, võib see üks inimene küll rohkem pingutada, kuid ülejäänud grupi pingutused võivad väheneda. Asja parandab ametikõrgendusega kaasneva palgatõusu pakkumine ehk teisisõnu sama ametikohaga inimeste palk võiks olla sama, kuid töötajatele võiks pakkuda suurt palgatõusu, kui ta saab ametikõrgendust.

Autorid tõdevad, et nende uuring tekitab küsimuse, kas ettevõttes peaks palkade läbipaistvust suurendama. Kuigi suurem osa uuringuid on tuvastanud, et töötajad ootavad tööandjalt suuremat palkade läbipaistvust, on suur osa ettevõtetest palgad salastanud. Samas on võimalik, et kuigi juhid usuvad, et palkade salastamine on neile kasulik, ei pruugi see tegelikult niimoodi olla.
Autorid märgivad, et ülemused ei pea ülemäära kartma, et töötajad nende palga teada saavad. Uuring näitas, et töötajad kipuvad ülemuste palka alahindama ning kui tegelik number selgub, hakkavad nad rohkem pingutama.