Põnevad numbrid: millised olid 1991. aastal palgad ja pensionid? Millised olid toodete hinnad?

Statistikaamet pani taasiseseisvunud Eesti 25. aastapäeva puhul kokku vahva statistika sellest, millised olid erinevad näitajad 1991. aastal ning milline on olukord täna. 1992. aastal oli keskmine pension näiteks 9,5 eurot. Hea lugeja, meenuta, milline oli sinu rahaline seis neil murrangulistel aegadel.

Töötajate keskmine kuutöötasu oli 1991. aastal 711,1 rubla. Tegevusala järgi oli suurim kuutöötasu krediteerimises ja riiklikus kindlustuses (1109,8 rubla), ehituses (814,1 rubla) ja põllumajanduses (kolhoosideta) (804,3 rubla). Väikseim kuutöötasu oli metsamajanduses (448 rubla).

1992. aasta I kvartalis oli töötajate põhitöökohast saadud keskmine brutokuupalk 256,7 krooni (16,4 eurot). Keskmisest kõrgemat kuupalka saadi vabariiklikes linnades Tallinnas, Narvas, Pärnus ja Sillamäel ning Ida-Viru maakonnas. Väikseim keskmine palk oli Põlva maakonnas - 170 krooni (10,9 eurot, 66,2% riigi keskmisest). Oli kiire kuupalga tõusu periood - 1992. aasta keskmine brutotöötasu oli juba 549 krooni (35 eurot). 2015. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1065 eurot.

Oma teenitud raha hoiti säästudena hoiuasutustes, mida oli 1991. aasta lõpus 509. Hoiuste arv oli 1,13 miljonit ja kogusumma 2,03 miljardit rubla. See tegi hoiuste keskmiseks suuruseks 1790 rubla.

Aastal 1992 oli Eestis keskmine kuupension 9,5 eurot, 2015. aastal 322 eurot. Pensionäride osatähtsus rahvastikus oli 1991. aasta alguses 23,5% ja 2016. aastal 31,5%. Pensionäride koguarv oli 1990. aasta lõpus 384 000, 2016. aasta alguses 415 100.

Pere-eelarve uuringu andmetel olid tähtsamate toiduainete keskmised ostuhinnad (kilogrammi hind rublades) 1991. aastal järgmised: leivatooted 0,97, saiatooted 1,56, kartul 1,74, sealiha 10,94, või 16,09, täispiim (liiter) 0,80, vorst- ja suitsulihatooted 15,70, värske kala 3,34, suhkur 6,53. 1992. aastal olid hinnad aga juba hoopis teised, sest 1992. aasta jaanuarist detsembrini tõusid tarbijahinnad 5,6 korda. Samal ajavahemikul kasvasid pere-eelarve uuringu andmetel rahalised sissetulekud ühe elaniku kohta 5,7 korda, rahalised väljaminekud 4,8 korda.