“Kartul on kallis ja kallimaks läheb,” kinnitab Eesti suurim kartulikasvataja, Laheotsa talu peremees Johannes Valk. Viimase kuuga on kilohinnale lisandunud paar krooni ning Laheotsa talu saab üle mitme aasta jälle kasumit teenida.

“Kümnekroonist hinda kuulsin kümmekond päeva tagasi. Lätis müüakse juba 14 krooniga,” teab Valk ja tunnistab, et Eestis ajavad hinna üles just lätlased, kes käivad siin kartulit kokku ostmas, et seda Lätis kallimalt edasi müüa. Sealne mullune kartulisaak jäi väga väikeseks, sest sagedaste äikesevihmade tulemuseks oli liigne niiskus ja kartulimädanik.

Põhjuseid, miks tuhlis Eestis nii kallis, on Valgu sõnul mitu: oli looduslikult halb aasta, vähe kasvatajaid ja sisseveokeeld riikidest, kus oli kartuli ringmädanik.

Padise vallas Laheotsa talul jäi sügisel neli-viis hektarit kartulit üles võtmata, sest maa oli liigsete sademete tõttu liiga pehme. “Meil oli ka lehemädanik, kuid õnneks see mugulatesse ei läinud. Need on heas korras,” on Valk rahul, kuid peab parajasti läbirääkimisi Soomega, et sealt kartuliseemet osta.

“Tegelik süüdlane on meie põllumajandusturu korraldamatus ning riigipoolne vähene tähelepanu oma rahva varustamisel kodumaiste toiduainetega,” ütleb Johannes Valk. Ta toob näite, et kui teraviljakombaini ostuks on võimalik SAPARDilt toetust saada, siis kartulikombaini puhul mitte.