Poola viib läbi 42 miljardit dollarit maksva militaarreformi
Ukrainal ja Poolal on ühine piir. Lisaks teab Poola väga hästi, mida tähendab konflikt Venemaaga. Oli ju riik kuni 1989. aastani ka osa Nõukogude Liidust.
Poolal on ühine piir ka Venemaaga. Riiki häirib tõsiselt üha kasvav Vene sõjalennukite „ülbitsemine" teiste riikide õhuruumides või nende lähistel.
Vaherahule vaatamata on Poola ametnikud teadlikud, et konflikt võib uuesti teravaks muutuda ning laieneda.
„Poliitilise ja militaarse lahenduse saavutamise võti peitub Venemaal," ütles Poola president Bronislaw Komorowski eelmisel neljapäeval. „Kestva rahu tagamine ei ole veel lähedal," viitas ta sellele, et eelmine Minski vaherahu kokkulepe septembris ei pidanud „Venemaa separatistide" tõttu.
Kaitsekulude ootamatu tõstmine Poola poolt on tegelikult NATO nõude täitmine. Nõue on, et liikmesriik peab kulutama 2% SKT-st riigikaitsele. Poola seda seni ei teinud. Nüüd on aga plaanis teha väga suuri kulutusi, et soetada raketikilp, õhutõrjasüsteemid, lahingudroonid, soomustatud transpordivahendid, allveelaevad ja muud vajalikud vahendid.
Kõige kallimaks kuluartikliks saab 70 sõjahelikopteri ostmine 2,5 miljardi euro eest. Lepingut ei ole veel sõlmitud, kuid huvi on tundund nii ameeriklaste Sikorsky, Euroopa konsortsium Airbus Helicopters ning Anglo-Itaalia ettevõte AgustaWestland.
Ühe anonüümseks jääda soovinud spetsialisti sõnul on Airbusi pakkumine kõige täiuslikum. Samas pooldavad poolakad USA tootjat, sest Euroopas võivad kriisi süvenedes tekkida tarneprobleemid. Seetõttu on Euroopa pakkujad väljendanud soovi teha koostööd Poola firmadega, et investeeringud tehtaks Poolas ning riigis tekiks juurde töökohti.
