Viljandi maantee äärde rajatavas Raudalu elamukvartalis võib eramajaomanikuks saada keskmiselt poolteise miljoni krooniga, ehitaja võtab lisaraha eest vastu ka erisoove.
Järgmise aasta detsembriks Viljandi maantee äärde valmivasse Raudalu elamukvartalisse kolida soovija saab ehitajalt tellida endale sobiva ehituslahendusega maja. Kvartali rajajal Koger & Sumbergi tütarfirmal Oü Raudalu Väikemaja on kavas ehitada küll kahe erineva projektiga eramuid, kuid tulevaste majaomanike soovidele ei tehta piiranguid. Selleks otstarbeks ehitatakse hooned vaid välisseinadele toetuvaks, mis annab elanikele võimaluse hoone sisemus enda soovi järgi kujundada.
"Kes maksab, tellib ka muusika," lausus Ehitusfirma Koger & Sumberg kinnisvara projektijuht ning Oü Raudalu Väikemaja juhataja Ingvar Sinka.
Kvartalisse kerkib 17 eramaja ning 2 ridaelamut: üks 7, teine 5 boksiga. Kokku saab Raudalu kvartal uueks koduks 29 perele. Esimesed elanikud kolivad ilmselt sisse järgmisel kevadel, mil saab valmis kuus eramut.
Ingvar Sinka sõnul hakkab koos kinnistuga eramaja sõltuvalt tüübist maksma 1,3- 1,8 miljonit krooni. "Hinna kõikumine sõltub kliendi soovidest," täpsustas ta.
"Tegu on puitkarkassiga hoonetega, teisisõnu välisviimistluse põhikomponent on puit," kirjeldas kinnisvara projektijuht, kelle sõnul on kvartalisse elamu soovijatel veel võimalus valida, millist maja nad millisele kinnistule soovivad. Seni on Oü Raudalu Väikemaja jõudnud lepingu sõlmimisest ühe sammu kaugusele kaheksa perega.
Kuigi kvartali majade, kanalisatsiooni- ja veetrasside ehitus juba käib, on Ingvar Sinka sõnul võimalik tellija soovil teha muudatusi. "Küll aga on lähikuud selleks tagumine aeg," osutas ta.
Tüüpiline eramaja on 2-korruseline, kogupinnaga 140-150 ruutmeetrit. Esimesel korrusel on esik, kolm tuba, köök, saun ja majandusruum. Katusekorrusel on 2-3 tuba ning vannituba.
Ridaelamu läbi kahe korruse kulgeva boksi suurus on 120-130 ruutmeetrit, seetõttu on seal eramajaga võrreldes 1-2 ruumi vähem.
Arhitektuuribüroo R-Konsult arhitekt Irina Raud osutas, et kvartali eramud on Põhjamaade traditsioone arvestades projekteeritud ratsionaalselt, ilma et ükski ruutmeeter asjatult kaotsi läheks. "Iga hoone üks külg avaneb metsa suunas, luues privaatsustunde," lisas ta.
Ingvar Sinka hinnangul on Raudalu asustaja kõige tõenäolisemalt tärkav keskklass. "Ilmselt tulevad nad Tallinna "mägedest", kuna on kivitsitadellist tüdinud," iseloomustas ta kvartali tulevasi asukaid.
Kinnisvara projektijuhi kinnitusel pole ehitaja esialgu kvartalisse peale elamute teisi ehitisi ette näinud, kuid ei välista näiteks kaupluse rajamist. Kvartali läheduses asub bensiinijaam ning müügikiosk.
Viljandi maantee mürast peaks Raudalu säästma spetsiaalne puitkilpidest mürabarjäär, mis on kuni 2 meetrit kõrge. "Turvalisuse tagamisele aitab kaasa ka kvartali metsapoolse külje piiramine kõrge võrkaiaga," märkis Ingvar Sinka. "Signalisatsiooni või turvakaamerate paigaldamine elamutele on juba kokkuleppe küsimus."
Viljandi maanteelt kulgeb Raudalusse üks sissesõidutee, mis harganeb mööda kvartalit mitmeks. "Ehitame peateele lisaks ringtee ja kaks umbteed. Seetõttu ei hakka hooned paiknema ühes rivis ja kõik Raudalu elanikud ei pea pidevalt teineteise maja eest mööda uhama," avaldas kinnisvara projektijuht.
Irina Raua sõnul saab Raudalusse sõita läbi automaatvärava, millel on fonolukk või mida saab avada magnetkaardiga. "Automaatvärav peaks olema soovimatutele võõrastele piisav põhjus kvartalist eemale hoida," tähendas ta.
OLIVER RAND
