Õhtul pimedate akendega kortermaju vaadates jääb tunne, et sealne elu võib olla üsna kõhe. Elanikud on aga enam kui rahul: vaikus, rahu, ei mingeid toidulõhnu.

Mustamäe ja Nõmme piiril Mäealuse tänava uues majas elaval Janek Kasel naabreid napib. Juulis, kui ta sisse kolis, oli suures majas peale tema oma veel seitse-kaheksa korterit müüdud. Praeguseks on müüdud üle paarikümne korteri, teist sama palju on arendaja bilansis. Keset Mustamäed Sipelgapesa elamukvartalis kolm kuud elanud Tanel Pullisaar oli oma maja esimene korteriomanik ja teine sissekolija. Praeguseks on veebilehe andmeil müüdud 23 korterit 70-st.

Veebruarist Uue Maailma kvar­tali 14 korteriga majja kolinud Kadri Ollino elas seal mitu kuud täitsa üksi. Praegu võib sisse kolinud naabreid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Müüdud on kaheksa korterit.

Janekil jagub sellisele elule ainult kiidusõnu. “Rahvast ei liigu nii palju. Lapsed ei kisa kuskil ukse või akna taga. Mõnus, mõnus vaikne!”

Pimedate akendega majas elamist mees kõhedaks ei pea. Tema vaatab aknaid seestpoolt, maja ümber on aga hea valgustus. Nii hea, et une tagamiseks tuleb soetada paksud kardinad. “Mul on aknad linna poole, teise maja vastu. Öösel on nagu kirikus, tuled kõik põlevad,” selgitab Janek.

Sama räägib Tanel, kes kolis suurde majja eramust. “Liftid on tühjad, kõik on puhas, uus ja ilus. Hea rahulik. Soe on ka, vanad majad on külmad,” kiidab Tanel uut kodu. “Vanades majades on kitsad koridorid, seal pressib kogu aeg iga ukse vahelt toidulõhnu välja. Uues majas on koridorid avarad ja suured. Kuidagi hea on.”

Üksinduse mõnuga harjus kiiresti ka Kadri. “Mõne kuuga olin täitsa harjunud, et võin jaurata, nii nagu ise tahan. Alguses olin ma isegi häiritud, kui uued elanikud sisse kolisid,” tunnistab ta ja lisab, et kõhedusest oli asi kaugel.

Soolaleib ja Abba kuldhitid

Tühjus lubab nädalavahetusel 20 parima sõbraga laulda kell kolm öösel rõdul Abba kuldhitte, vahendab Kadri. Külla saabuvad sõbrad vajutavad järjest kõiki uksekelli, sest teada on, et seal keegi ei ela. Veel boonuseid: igahommikune vene keele praktika naaberobjekti turvamehega. Vastasmaja seinal rippus veel hiljuti suur silt, mis kuulutas, et maja valmib juunis 2007. Aga ka kõik praegused majaelanikud on Kadri sõnul viisakad inimesed, koridoris öeldakse ikka tere ja hoitakse teisele ust lahti.

Kadri nimetab pooltühjas majas elamise miinuseks seda, et sotsiaalset kapitali on vähe. “Kelleltki ei saa suhkrut ja jahu laenata, keegi ei kasta ära olles lilli ega too posti. Kui parkla pult kuhugi ununeb, siis ei ole kedagi, kes värava avaks. Oleks rohkem elanikke, saaks maja nurga juurde teha grilli- ja chillinurga. Aga praegu pole kellegagi seda minu head plaani arutada,” loetleb ta.

Janek kutsus heade suhete hoidmiseks oma soolaleivapeole ka ainsa naabri. Tanel oma majas ühispidu pole pidanud, aga räägib, et kõik on nägupidi tuttavad ja teretavad.

Elu ilma ühistuta

Mäepealse maja ehitanud YIT on võtnud ühistu kohustused esialgu enda kanda, prügiveolepingud on tehtud ja kogu kommunaalelu toimib. Arendaja maksab tühjade korterite haldustasu, üldelektri, proportsionaalse osa kojamehe teenuse ja lifti hoolduse eest. “Olen kuulnud, et osas majades maksavad elanikud kõik kinni, olenemata sellest, palju neid on,” on Janekil põhjust rahul olla.

“Haldaja on korralik, kõik pestakse ja puhastatakse, kõik on nagu päris,” kirjeldab Tanel Sipelgapesa elu. Algul polnud paar päeva prügikaste, ent selleks ajaks oli arendaja jätnud suure ehituskonteineri.

Arusaadavalt pole ka Kadri oma nelja naabriga ühistut teinud, kuid tema nägi prügi paigutamisega alguses vaeva. “Ma käisin enne notari juurde minekut maja ümber luusimas, sest väideti, et siin elab teisi ka,” meenutab Kadri. Notari juures küsis ta “naabrimehe” käest, kuhu too sodi viskab. Naaber vastas, et ei tekitagi prügi. Aga siis selgus, et ega ta selles majas ei elagi.

Algul kästi Kadril kasutada ehitusprügi konteinerit, siis sai aga naabermaja valmis, ehituskonteiner viidi ära ja asemele toodi üks roheline prügikast. Seda kasutas Kadri meelest kogu naabruskond, sest paari päevaga ajas kast juba üle. Praegu on olukord rahunenud ja nüüd on eraldi prügikast ka paberi jaoks.

Naabrid saavad soodsamalt

Seda, mida pärast Janeki ostutehingut naaberkorterite hinnad on teinud, ta YIT-i kodulehel väga vaatamas ei taha käia. “Eks ikka asjad muutuvad,” lisab mees.

Tanel teab, et hinnad on vahepeal langenud, ent temal õnnestus oma korteri hind soodsamaks kaubelda ja seda pole langus suutnud veel ületada. Kadri majas on samuti toimunud paarisaja tuhande kroonine allahindlus.