“Arvan, et kogu tiraaž müüakse läbi paari nädalaga. Oleme laupäeval täismeeskonnaga valmis lahingut vastu võtma. Abiks on meil peas teravaotsalised võlurimütsikesed,” ütles Apollo raamatupoe turundusjuht Evelin Raja.

Esimesed Potteri-osad müüdi vaikselt ja möllu ei ole Raja sõnul varem olnud. Apollosse tuleb müüki üle 1000 raamatu, millest peaks jätkuma mõneks päevaks.

“Oleme valmis laupäevaseks Potteri-raamatute rünnakuks ja loodame, et paanikat ei tule,” ütles kaupluse Rahvaraamat raamatuosakonna juhataja Helve Käär ja lisas, et neil tuleb müügile üle paarisaja raamatu.

Kui esimesed kolm raamatut ilmusid Kääri sõnul Eestis suhteliselt vaikselt, siis viimase ilmumisele eelnenud filmid ja reklaamid on raamatu populaarsust tugevalt mõjutanud. Ingliskeelne V osa ilmus kõigis riikides ühel ja samal päeval, ka Eestis.

Kirjastusele Varrak võib iga müüdud raamat teenida ekspertide hinnangul üle 100 krooni kasumit, mis kogu tiraaži müügi juures oleks umbes 1,4 miljonit krooni.

Kirjastaja on rahul

“Iga kirjastaja oleks rahul, kui saaks välja anda sellise kasumlikkusega raamatu. Natuke negatiivne on selle juures aga see, et enne jõule võetakse teistelt raamatutelt tähelepanu ära,” ütles kirjastuse Tänapäev toimetaja Tauno Vahter.

Viienda Potteri-raamatu tõlkimine ja 12 000 eksemplari kirjastamine kestis Varraku tootmisdirektori Maret Maide sõnul kolm kuud. Üle 800-leheküljelise raamatu on endale ette ära tellinud 6000 inimest.

“See oli väga pingeline periood mitte ainult kirjastajale ja tõlkijatele, vaid ka trükikojale Greif,” ütles Maide ja lisas, et lõpptulemusena ka väga kasumlik.

Kirjastus Varraku tingimuseks oli see, kõik raamatud peavad poodidesse jõudma korraga. Kirjastus annab raamatud poodidele ära 225 krooniga ning poed lisavad omad protsendid ja käibemaksu. Lõplik kaanehind on raamatul üle 295 Eesti krooni.

Potteri raamat on Maide sõnul kasumlik raamat, kuigi viimase raamatu pealt teenitakse kasumit vähem, kui arvatakse. Eelmised raamatud teenisid tema sõnul palju suuremat kasumit. Kõige kasumlikum on kirjastada 200-leheküljelisi raamatuid.

Maide sõnul võib rääkida Potteri-raamatute fenomenist. See tähendab, et kui müük on ületanud teatud piiri, hakkab raamat ennast ise müüma. Samasuguse fenomeniga on tegu ka A. Kivirähki “Rehepapi” puhul , mis peaks olema juba igas kodus, aga ikka ostetakse.

Varrak on valmis Potterile kordustrükki tegema, aeg sõltub läbimüügist, kuid hinnanguliselt võib see toimuda enne poole aasta möödumist.

Harry Potter pole päästnud hävingust mitte ainult Sigatüüka koolimaja, vaid aitas ka maailma suurima internetikaubamaja Amazon.com kasumisse.

Firma internetilehelt leiame pärast Harry Potteri nime sisestamist otsingumootorisse 42 raamatut, 23 DVD, 26 arvuti- ja videomängu, 11 muusika CD ja 68 mängu. Lisaks avanevad lingid mujale, kust leiame mitmesuguseid kostüüme, habemeid, prille, padasid, märke, luudasid, võlulampe ja muid võluesemeid.

Amazon jõudis kasumisse

Selle äri suurust laseb aimata aga USA-s Seattle’is asuva ettevõtte Amazon.com teade, et kui nad aasta tagasi olid 470 miljoni krooni suuruses kahjumis, siis tänaseks on nad eelkõige tänu Potterile 215 miljoni krooniga kasumis.

Selline asjade käik laseb aimata, et määratult suurem raha ei liigu mitte raamatute, vaid lastele mõeldud asjade ümber. Keegi ei oska hinnata, kui suure käibe annavad Eestisse toodud Potteri-teemalised kleepsud, kommid, mängud ja filmid.

“Potteri-filmide edu oli suuresti tingitud raamatute fenomenaalsest edust,” ütles MPDE levijuht Lauri Kaare.

Filmi “Harry Potter ja tarkade kivi” vaatas 90 000 inimest. “Harry Potter ja saladuste kamber” on kogunud 65 000 vaatajat. Sarja kolmanda raamatu “Harry Potter ja Azkabani vang” ekraniseering jõuab meie kinodesse 25. juunil 2004. “Sedavõrd kena vaatajatearvuga on ilmselt rahul iga levitaja,” lisas Kaare.