Ministeeriumi taimekasvatusbüroo juhataja Jan-Roland Raukas ütles Eesti Päevalehele, et põuakahju hindamise töörühm oli teisipäeval ja esmaspäeval ringsõidul, et hinnata suve hakul kestnud kuivaperioodi põhjustatud kahju põllumajandusele. “Esmapilgul paistab, et kõige rohkem on kannatada saanud Lääne-Eesti,” lausus Raukas.

Varem on Raukas öelnud, et rohkem kandsid põllumehed kahju ka Põhja-Eestis ja vähem Lõuna-Eestis.

Raukase sõnul on enim kahjustatud piirkondades hävinud 30-50 protsenti saagist, nagu põllumajandusministeerium oli varem prognoosinud.

Esialgse raporti koostab töörühm kolmapäevaks ja lõplik kokkuvõte esitatakse põllumajandusminister Jaanus Marrandile tulevaks esmaspäevaks.

Raukas märkis, et eri piirkondades on hinnatud kolme viimase aasta keskmist saagikust ja selle alusel tehakse hiljem kokkuvõtted, milline on põua tegelik kahju. “Siis peaks selguma ka rahaline kahju,” lisas ta.

Põllukultuuridest on Raukase sõnul enim kannatanud teravili. Kartuliga taimekasvatusbüroo juhataja sõnul nii tõsiseid probleeme pole.

Põuakahjude hindamise komisjon lähtub oma hindamis-aruandes WTO põllumajanduslepingu lisast, mis lubab kompenseerida loodusõnnetuse või samalaadse õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju juhul, kui tootmiskaod ületavad 30 protsenti viimase kolme aasta keskmise toodangu väärtusest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) ja Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu (EPK) juhatused leiavad 3. juulil põllumajandusminister Jaanus Marrandile saadetud ühises pöördumises, et kevadine kuiv periood on põhjustanud enamuse Eestis kasvatatavate kultuurtaimede kasvu ja arengu tugeva aeglustumise, mille tulemuseks on tõenäoliselt suured saagikaod võrreldes keskmiste aastate saagitasemega. “Seda ei ole võimalik kompenseerida võimalike hilisemate sademetega,” märkisid ETKL ja EPK ETAle saadetud pöördumises.

Kahju hüvitamist ootavad põllumehed kõigi põua tõttu kannatanud kultuuride puhul, kaasa arvatud söödaks varutavate heintaimede, söödajuurvilja, kartuli ja köögivilja osas. Suur saagikadu olevat nii tali- kui suviteraviljakasvatuses.

Põllumajandustootjate arvamuse kohaselt on tänavu põua tõttu võimalik Eesti keskmise 2,25 t/ha suuruse teravilja- ja kaunviljasaagi vähenemine 1,4-1,5 tonnini hektarilt. Arvestades Eesti ligikaudset tera- ja kaunvilja kasvupinda, teravilja keskmisi kokkuostuhindu ning taotlushinda, on arvestuslik teravilja tulupuudujääk 450-510 miljonit krooni.

Ka heintaimede saagid esimesest niitest on sel aastal olnud ligi poole võrra väiksemad ja kuivuse jätkudes on oodata tõsist talvist söödapuudust loomadele, leiavad põllumehed. Ministrile saadetud pöördumises väidavad põldurid, et põuaperioodi jätkudes võib rohusöötade varumisel tekkida puudujääk umbes 400-500 miljoni krooni ulatuses.

Põllumeeste organisatsioonid soovitavad ministeeriumil koostada tuleviku jaoks adekvaatne metoodika ilmastikust tulenevate põllukultuuride saagikahjude hindamiseks ja seadusega reglementeeritud hüvitiste maksmise alused.