Praagi kompenseerimise otsustab kaupmees
Eelnõu ettevalmistajate sõnul lihtsustab see tarbija ja kaupleja tülide kohtuvälist lahendamist, paraku aga pole komisjoni otsus kauplejale kohustuslik.
Kui kodanik Eva kingad oleks kohe pärast ostmist üles öelnud enne tänavust juulit, oleks ta nendega poodi tagasi läinud. Kui kaupmees poleks teda jutule võtnud, läinuks Eva tarbijakaitseametisse ja jätnud kingad sõltumatu eksperdi hooleks. Kulud maksnuks süüdlane. Kui ekspert leiab, et tegu on tootmispraagiga, oleks otsus kingade väljamaksmisest olnud kauplusele kohustuslik. Kingatee oli küll pikk ja tüütu, kuid ometi oli võimalik sundida kaupmeest praagi eest raha tagasi maksma.
Juulikuust hakkas kehtima võlaõigusseadus. Praakkingadega hädas Evale tähendab see, et kaupmees valib nüüd ise, kas ta maksab need välja või mitte – ekspertiisi otsus pole talle enam kohustuslik.
Kui Eva oma praakkingade, kirjaliku avalduse ning ostmist tõendava tšekiga homme kauplusse läheks, peab ta arvestama, et eksperdi valib kaupmees, nagu maksab ka esimesed kuus kuud talle töö. Et eksperdilt erapooletust enam ei nõuta, peab Eva valmis olema selleks, et tiimi otsus teda ei rahulda ja ta peab ise valima uue eksperdi ning ise talle maksma. Aga ka siis on Eval lootus kingaraha tagasi saada 50:50, sest ekspertiisi otsus on kaupmehele soovituslik. Muidugi võib Eva minna edasi tarbijakaitseametisse, kes korraldab osapoolte kohtumise ja kuulab nad ära.
Oletame, et Eva kingad on pärit poest, kus klient pole kuningas. Sel juhul jääb tal üle pöörduda kohtusse. Selle, kas kingaraha ja kohtukulu on Eval ikka lootust tagasi saada, peaks ta enne tarbijakaitseametist välja uurima. Tegelikult soovitavad ametnikud Eva-sugustel Kolgata teed alustada just tarbijakaitseametist, kust oma õigused ja võimalused täpselt teada saab.
Kui uus tarbijakaitseseadus vastu võetakse ja Eva satub jälle praakkingi ostma, võtab tema või teda esindav kohalik tarbijate ühendus need kaenlasse, läheb tagasi poodi ja edastab suulise kaebuse.
Kui pooled omavahel kuidagi kokkuleppele ei jõua, teeb Eva sama kirjalikult. Kaupmees peab kirjalikult vastuse andma 15 päeva jooksul. Kui otsus Evat ei rahulda, sammub ta tarbijakaitseametisse ning kirjutab avalduse loodud tarbijakaebuste komisjonile. Ta võib ka otse kohtusse minna, sest kuigi komisjon on erapooletu ja koosneb mõlema poole esindajatest ja juristiharidusega esimehest, on selle otsus soovituslik.
Eva peab arvestama väikese tasuga komisjonile, mille ta võites tagasi saab. Komisjon ei võta kaebajat jutule, kui praakkaup maksis alla 300 krooni.
Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit loodab siiski, et komisjoni otsuseid hakatakse arvestama ja praakkingadega Evad saavad kohtuväliselt abi.
Hinnasildid täpsemaks
Kui uus tarbijakaitseseadus vastu võetakse, peavad kaupmehed hoolitsema selle eest, et pakendatud kaubal oleks lisaks müügihinnale kirjas ka kilohind. Praegu nõutakse seda siis, kui kaup on pakendatud kauplustes, eelnõu laiendab seda. Näiteks peab kohviostja nägema nii 250-grammise paki kui ka sama kohvi kilohinda.
“On selge, et hinnatõusu panevad kõik tähele, aga kui pakend endise hinna juures väiksemaks läheb, ei oska seda keegi tähele panna,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu talituse juhataja Riina Piliste. Tema sõnul peavad selle eest hoolitsema kaupmehed, s.t panema kilohinna müügihinna kõrvale. EPL
