„Praamid sõidavad, sõidavad! Käime aga rohkem Saaremaal. Ilusad saared,” toonitas Parts neljapäeval ajakirjanikele. „Soome peaministriga loodetavasti nädala-kahe pärast kohtume Saaremaal.”

Helistades Saaremaa Laevakompaniisse sooviga broneerida pilet 1. oktoobril väljuvale praamile, vastab klienditeenindaja, et see pole võimalik, kuna ettevõtte liinileping lõpeb 30. septembril.

„Ma kõigepealt jahutaksin inimeste kirgi. Asi pole kindlasti selline katastroofiline, valitsuselt, Eesti riigilt keegi midagi välja ei pressi,” lausus Parts. „Teiseks ma jahutaks kirgi ka oma headel kabinetiliikmetel. Valitsuskabinet on koht, kust oodatakse lahendusi ja plaane. Eks me kabinetis näe, kuhu minister Atonen on nädalaga jõudnud.”

„Veelkord kordan, et minister on selleks, et luua lahendused ja plaanid, vähem [tuleks] aga keskenduda avalikule sõjale,” lausus Parts.

Parts loodab, et Saaremaa Laevakompanii (SLK) jätkab praamiliiklust kuni vajalike strateegiliste lahenduste leidmiseni. „See on esimene ühene tingimus. Teistmoodi ei saa olla. Kui kaua kulub aega, et strateegilist ühendust Saaremaa ja Hiiumaa vahel üle vaadata, ma ei oska öelda. Kas selle lahenduseks on ühisfirma ja millistel tingimustel, see vajab rahulikku käsitlemist,” lisas peaminister.

Partsi sõnul ei saa ära unustada asjaolu, et praegu on komisjonides aktiivselt tegeletud ka Saaremaa sillaga. „See on päris reaalne asi, ma arvan, et 15 aasta pärast,” lisas ta.

„Ma ei näe täna selles mingit probleemi kas tehakse ühisettevõte, kas jätkatakse seda lepingut või leitakse mingi kolmas vorm,” lisas siseminister Margus Leivo. „Selge on see, et liin on doteeritav. Maailmas ei vedele laevu seina ääres, et me saaksime need võtta ja panna mõne teise operaatoriga sõitma.”

Leivo meenutas, et Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšesav Leedo ja töötajad on saarlased. Tema sõnul on see sotsiaalse vastutuse kohalt oluliseks tagatiseks, et probleem saab lahendatud.

„Ühelgi peaministril pole vaja tagasiastumisi,” lausus Parts Atoneni oletatava tagasiastumise kommentaariks. „Oluline, on et sünniksid lahendused, sünniksid plaanid, et need sünniksid naeratades, aga mitte selliseid ´39. aasta sõnumeid küttes, et julgeolek on ohus ja et rivistame üles rannavalve ja siseministeeriumi paadid. Me elame 21. sajandil, meil on palju mõistust, selgroogu. Riik ei saa siin kindlasti peksa, seda ma garanteerin.”

Mis puutub ühisfirmasse, mille SLK looks Tallinna Sadamaga , siis ei saa Parts aru, „miks on vaja ühisfirmat mõnede vanade paadikestega.”

„Kui vahelahendus oleks ühiskoostöö riigi ja SLK vahel, siis see peab olema avalikkusele väga läbipaistev, et mõlemad oleksid võitnud,” nentis Parts.