Praegu põlatud hooldusravist võib aastatega saada ettevõtete kullaauk
Paljud soliidsesse ikka jõudnud inimesed seisavad ühel päeval silmitsi tõsiasjaga, et omal käel enam hakkama ei saa. Hea, kui vaja on lihtsamat abi, kuid pahatihti kaasnevad kõrge vanusega raskemad haigused, mis vajavad päevast päeva või isegi tunnist tundi arstlikku jälgimist.
Kurva alatooniga „hooldushaigla” pole viimaste kuude jooksul muutunud sugugi rõõmsama kuvandiga sõnaks, sest kevadel tuli skandaale sealsete kehvade elutingimuste tõttu uksest ja aknast. Ometi on asjatundjate sõnul tulevikus tõenäoliselt tegu majanduslikult kasuliku äriga. „Pikas perspektiivis ei saa see ettevõtmine küll kahjumisse jääda,” sõnas haigekassa juht Hannes Danilov. Doktor Kaido Kotkas leidis sama: „Inimeste eluiga üha kasvab, kuid tervena elatud aastad nii kiirelt ei kasva. Teisisõnu – aasta-aastalt hakkab üha enam juurde tulema inimesi, kes seda teenust vajavad.”
Viimaste aastate jooksul tundub hooldushaiglate seas tõelist võidukäiku tegevat sihtasutus PJV Hooldushaigla. Eelmisel aastal omandas Leho Tamvere juhitava nõukoguga sihtasutus Hiiu lastehaigla ala hoonestamise õiguse ja sinna rajatav hooldushaigla-hooldekodu, mille paberimajanduses aitas arve ritta sättida Anders Tsahkna, peaks valmis saama sel sügisel. Juba kevadel hankis PJV Hooldushaigla 1,6 miljoni euro eest Põhja-Eesti regionaalhaiglalt Keila haiglakompleksi, võttes ühtlasi kohustuse rajada sellest õendus- ja hooldusteenustega tegelev haigla. Kogu projekt läheks maksma 8,4 miljonit eurot, sellest 3,9 miljonit andis sotsiaalministeerium juba mullu. Lisaks paneb sotsiaalministeerium õla alla renoveerimiseks vajalike hangete tegemisel ja nii valmib haigla ümberehitus 60 protsendi ulatuses PJV Hooldusravi raha eest, ülejäänu tuleb avalikust sektorist.
„Eakate inimestega tuleb tegeleda, need on ju meie vanemad ning meie asi on nende eest hoolt kanda kuni surmani. Nad kõik on seda väärt, et meie seast väärikalt lahkuda,” põhjendas hooldusraviga tegelemist Tamvere ega soovinud spekuleerida, kui hea äriga tegu on. „Eesti ühiskond, nagu ka muu Euroopa, on tõepoolest vananev, kuid kas see kõik on perspektiivis tasuv äri, sõltub paljuski majanduslikest teguritest.”
Suur tüli – haigekassa toetus
2001. aastal Pärnu-Jaagupi sulgemisplaanidega haiglat päästes hooldusravi juurde jõudnud Tamverel ja tema PJV Hooldusravil on aga Lääne-Harjumaal ka konkurent – Villa Benita. Seni täielikult erarahast elanud Villa Benita lootis kandideerida Lääne-Harjumaa hooldusravi konkursil, et saada hooldusravi vajavatele patsientidele ka haigekassast toetust. Piltlikult tähendanuks see seda, et kui praegu peavad Villa Benitasse tulevad inimesed või nende lähedased hooldusravi ise kinni maksma, siis konkursivõidu järel oleks eakate patsientide voodikoha tasust 85 protsenti maksnud riik.
Haigekassa konkurssi välja ei kuulutanud ja veel enam, Villa Benital sihikul olnud riiklik toetus läks otse PJV kaukasse. „Me ei võitle PJV, vaid sellise süsteemi vastu. Pole normaalne olukord, kus kahe ettevõtja konkurentsi situatsioonis eelistatakse niimoodi ühte ettevõtjat,” sõnas Villa Benita juhataja Liina Lokko. Villa Benita andis asja kohtusse, mille esimeses astmes sai ka õiguse, kuid haigekassa protsessib edasi. Lisaks pöördus Benita konkurentsiameti ja õiguskantsleri poole. „Igale ettevõtjale on mõistagi magus, kui neile haigekassa tellimusega pidev käive tagatakse. Küllap ka Eesti Päevaleht tahaks, et Eesti riik garanteeriks neile 100 000 lugejat, kes võivad olla küll letihinnast madalama hinnaga ostjad, aga iga ettevõte on huvitatud püsivast käibest,” ütles Lokko.
Haigekassa juht Hannes Danilov peab sellist protsessimist lihtsalt riigi toetusest ilma jäänud ettevõtte kiusuks. Lisaks ütles ta, et konkurss tuleb aastal 2013 ja enne seda polnud haigekassal mingit vajadust uut hooldusravikonkurssi korraldada. Nimelt sai PJV Hooldusravi PERH-ilt peale projekti elluviimise kohustuse ka kõik õigused, sealjuures hooned ja personali. PERH aga oli saanud konkursil kogu Lääne-Harjumaa hooldusravi õigused ja need liikusid müügitehinguga edasi PJV Hooldusravile ehk ühe kindlustatud eaka ravi eest maksab riik 43-eurose piirhinnaga voodipäeva eest kuni 85 protsenti PJV-le.
Doktor Kaido Kotkas nimetab hooldusravi pika vinnaga tegevuseks, kust pole küll kiiret kasu oodata, ent kui eraettevõtja on esialgu valmis alla neelama võimaliku kahjumi, siis edaspidi, kui nii hooldusravi kui ka vanadekodu järele tekib üha suurem vajadus, peaks turuosa enda kätte saanud ettevõte täies ilus õitsema hakkama. „Puudus on käes. Kujutage ette, et teie lähisugulane jääb voodihaigeks ja teda oleks vaja kuhugi ravile panna,” sõnas Kotkas. „Kui inimesel on häda käes ja kohe abi vaja, siis tal on vaja mis tahes hinna eest saada inimene ravile, sest nad ei oska ise seda kodus ju anda.”
Perspektiivis suur kasum
Tamvere sõnul on eraettevõtted huvitatud hooldusraviturule minekust ka avaliku sektori suutmatuse tõttu raviasutuste eest majanduslikult seista. „Käesoleval hetkel on probleem selles, et haiglaid võib ju ehitada ja uusi voodikohti luua, kuid keegi peab selle teenuse ka kinni maksma,” sõnas Tamvere. „Kas aga riigil, haigekassal, omavalitsustel on see raha olemas? Pigem mitte.”
PJV Hooldusravi lubab, et peamine klientuur on kodumaised eakad, aga Tamvere ei välista, et kliente võib tulla ka mujalt. „Selleks tuleb aga luua ka vastavad tingimused, sest hooldushaigla on oma olemuselt siiski kodu ning koduste tingimuste loomisel ei piisa pelgalt ilusatest seintest ja mugavatest vooditest,”
ütles Tamvere. „Lisaks on vaja ka personali, kes suudaks vanainimeses luua koduse tunde.”
Tallinna munitsipaalperearstikeskuse juhina töötav Eve Karmo, kes on varem Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tallinna haigekassa juhina ka hooldusraviga kokku puutunud, välisklientidele hooldusraviasutuste huviväärseks muutmist ei usu. „Vana inimene tahab ikka kodust ja tuttavat keskkonda,” sõnas ta.
Vahepeal majanduskriisi tõttu pidurdunud rahastamine tõotab aga edaspidi stabiilselt kümme protsenti aastas paraneda. „Haigekassa prognoosib aastatel 2012–2015 hooldusravikulude kasvuks kümme protsenti aastas,” selgitas haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel. „Prioriteediks on seejuures ambulatoorsete hooldusraviteenuste kättesaadavuse parandamine.”
Anders Tsahkna vari PJV Hooldusravi taga
Pikalt sotsiaalministeeriumi kantsleriks olnud, Eesti meditsiinirahastuse halliks kardinaliks nimetatud ja peagi kohtu alla minev Anders Tsahkna lõi eelmisel aastal kaasa PJV Hooldusravi poolsel Hiiu lastehaigla erastamisel. „Aitasin Pärnumaa inimestel Tallinnas asju ajada. Neil on suurepärane kogemus Vändras ja Pärnu-Jaagupis hooldusasutuse pidamisel, kuid võib-olla mitte nii palju oskusi pealinna bürokraatiaga toime tulla,” sõnas Tsahkna toona Ärilehele.
Keila haigla erastamise puhul on seostatud Tsahknat nii nõustaja kui ka teiste ametimeeste kohtadega, aga eelkõige kuulujuttudes, sest vähemalt asjaga lähemalt seotud isikud eitavad seda.
„Sellele küsimusele olen ma ühele teie kolleegile juba vastanud ja ega mul uut lisada ei ole,” lausus Tamvere. „Tean, et Anders
Tsahkna on suur vanainimeste austaja, ja ka siin pole mul miskit uut lisada.”
Riigiprokuratuur süüdistab Anders Tsahknat muuhulgas mõjuvõimuga kauplemises, pistise nõudmises ja võtmises ning dokumendi võltsimises ja võltsdokumendi kasutamises.
