“Oma sõnumi on öelnud ettevõtjad, poliitikud, Koostöökogu ja mõned eksperdid. Üks vaade on siiani olnud puudu – see on riigiasutuste juhtide vaade. Need inimesed, kes tegelikult peaks kõige rohkem ära tegema,” leidis Uudelepp.

Mida kauem me muudustega venitame, seda suuremate muuudatuste järele Uudelepa hinnangul vajadus tekib. Näitena tõi ta 20 aastat tegemata haldureformi, mis tähendab pöördumatult kadunud aega ja raha.

“Riigivalitsemise reformimine võimaldab ja toetab olulisi muutusi teistes valdkondades, see pole asi iseenesest,” lisas ta.

Praxis on koostanud teemapaberi riigireformist, mille fookuseks ei ole mitte see, et mis on praegu halvasti ja probleem, vaid mida peaks edasi tegema. Selle peamiseks eesmärgiks on arutelus kõlavad ideed tuua ühte pilti kokku.

Ühtlasi rõhutas Uudelepp, et sõnavõttudest peavad saama teod ja nendeks tegudeks on põhjuseid mitmeid. Riigireformi peamiste põhjendustena tõi ta välja näiteks, et meie valitsemisefektiivus on vähenenud ning on EL-i keskmisest madalam. “Konkurentsivõime ja riigivalitsemise kvaliteet on tugevalt seotud,” selgitas Uudelepp.

Ühtlasi põhjendas ta reformi vajadust pidurdunud majanduse arenguga, riigisise erineva arengukiirusega, vähenenud töökäte arvu ning sellega kaasnevat ülalpeetavate arvu suurenemisega. Viimane seab surve alla ka valitsussektori tööhõive. Ühtlasi ei olevat avalike teenuste pakkumine jätkusuutlik ning Eesti on endiselt liigselt sõltuvuses Euroopa tõukefondide rahadest.

Uudelepp tegi ka ettepaneku moodustada riigireformi ekspertrühm, kes saaks valitsuselt mandaadi töötada välja reformikava. Ekspertrühma liikmed oleksid asjatundjad.

Ekspertrühma võiks Uudelepa sõnul kokku panna juba mais ja alustada tööd juunist ja tervikpakett võiks jõuda lauale sügisel ja esimesed otsused sündida talvel.