PRIA maksis rekordilise pea 324 miljoni eest toetusi

 (7)
Viljakoristus
ViljakoristusFoto: Ago Tammik

Eeslmisel aastal maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 21 410 kliendile kokku 323 844 462 eurot ameti vahendatud toetusi.

PRIA teatel soovisid paljud kliendid soovisid toetusi mitmest meetmest – väljamakseid tegi PRIA 2018.a kokku ligi 68 000 taotluse põhjal 80 toetusmeetme raames. Mullu põllumajandustootjatele, kalandussektorile, avaliku sektori asutustele, MTÜdele jt välja makstud toetuste kogusumma oli 2017.a-ga võrreldes ligi 17,1 miljonit eurot suurem.

Kõige rohkem laekus toetustaotlusi Pärnumaalt (7617), Võrumaalt (7528) ja Tartumaalt (6517) ning suurimad toetusmaksed läksid Viljandimaale (37,6 miljonit eurot, Pärnumaale (36,3 miljonit eurot) ning Tartumaale (33,5 miljonit eurot).

Suurima osa, ligi poole mullu makstud toetustest moodustasid pindala- ja loomapõhised otsetoetused ja üleminekutoetused – kokku 153 miljonit eurot.

Samale sektorile maksti ka 57,2 miljonit Eesti maaelu arengukava (MAK) loomade ja põldudega seotud põllumajanduslikke toetusi, millest 29 miljonit moodustasid keskkonnatoetused. Nende toetuste abil hooldatakse Eestis ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad ning poollooduslikke kooslusi.

Seotud lood:

PRIA peadirektor Jaan Kallas möönis, et tootjatel oli möödunud aasta mõnevõrra keerukas, aga kinnitas, et väljamaksete rekordiline suurus näitab, et põllupidajad ja loomakasvatajad tulevad toime ja edenevad sellest hoolimata.

"Rekordiliste maksete üle tasub kindlasti rõõmustada, ent investeeringute vajadus põllumajanduses ja toiduainetetööstuses on jätkuvalt väga suur," lausus Kallas, kes loodab, et varasemad väljamaksed aitasid kaasa maaharijate ilmastikuoludest tulenevate murede lahendamisele.

Ligi 56,5 milljonit eurot MAK toetusi said põllumajandus- ja metsaettevõtjad, toiduainete töötlejad, noortalunikud ja maamajanduse mitmekesistajad selleks, et teha investeeringuid põhivarasse, likvideerida metsakahjustusi, alustada maal põllumajanduslikku ettevõtlust noortalunikena, korrastada maaparanduslikke taristuid, arendada ettevõtlust väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist jne.

2018.a välja makstud 323,9 miljonist eurost pärines 273,2 miljonit Euroopa Liidu eelarvest, ülejäänu Eesti riigilt.