Privileeg sõita Thbilisi ainukese Eesti numbrimärki kandva autoga
Teoreetiliselt tunduvad võimalused ilusad: Gruusia majandus on väga liberaalne ja eestlastesse suhtutakse hästi. Ometi ei peibuta see Eesti ärimehi, kuigi varasematel aastatel on neist paljud rääkinud Gruusiast ülivõrretes.
Eesti suursaadik Toomas Lukk nendib intervjuus Eesti Päevalehele, et õigupoolest on Gruusia Eesti ärimeestele uue turuna veel endiselt avastamata. Lukk märgib põhjuseks, et majandusreformid algasid Gruusias alles 2003. aasta sügisel pärast revolutsiooni ja tugeva tagasilöögi andis välisinvesteeringutele hiljutine sõda Venemaaga.
„Lisaks liberaalsele majanduskeskkonnale on stabiilsus kindlasti üks oluline tegur, mida investeeringute tegemisel arvestatakse,” märgib Lukk. „Praegune Gruusia valitsus mõistab seda, püüdes võita investorite usaldust äritegevuse alustamiseks veelgi selgemate ja mugavamate lahendustega.”
Kohapeal Gruusias tegutsevaid Eesti ärimehi on üksikuid. Thbilisi ainuke Eesti numbrimärgiga auto kuulub Peeter Eskole. 37-aastane Esko müüs 2007. aastal Eestis oma autoremondifirma ja sõitis sõbra kutsel Thbilisisse.
Äri püüab Esko ajada vaikselt ja ettevaatlikult. Eesmärgiga, et majanduskriisi möödudes oleks Gruusias „jalg maas”. „Sest kui rahad uuesti liikuma hakkavad, on hilja hakata õppima siinse äri eripärasid,” ütleb ta.
Esko põhienergia kulub ehituskaupade müügivõrgu loomisele, aga selle kõrvalt aitab ta kohapeal äri alustada ka teistel Eesti ärimeestel. N-ö kohaliku esindajana osaleb Esko väikeosanikuna ühe Eesti ettevõtja katses avada 1,3 miljoni elanikuga Thbilisi vanalinnas moekaupade pood: kellad, kotid, ehted. „Aitan asja käima lükata, remonti teha, töölised leida, neil silma peal hoida ja teen ka kõik muu, mis ühe poe avamisega kaasneb,” selgitab Esko. „Pikemas perspekiivis on plaan luua poodide kett. Näis, kuidas esimesega läheb.”
Eesti Thbilisi-saatkonna andmeil on Eesti ärimeestel Gruusias käsil projektid kaubanduses ja kinnisvaraarenduses, samuti tahetakse investeerida tehnopargi rajamisse ja hüdroenergia tootmisse. Tänavu on oodata Eestist suuremaid investeeringuid ehitusmaterjalide tootmise ja tee-ehitusega seotud ettevõtetesse.
Eesti ärimeestele võib peibutavana mõjuda sadamalinnas Phothis avatav vabakaubandustsoon, mis on üldse Kaukaasias esimene.
Peeter Esko peab üheks olulisemaks Gruusias äri ajamise võtmeks kohaliku usaldusisiku leidmist, kes oskaks vene ja inglise keelt. „Kogu kohalik dokumentatsioon on gruusiakeelne ja välismaalaselt proovitakse ikka rohkem pappi välja pinnida kui kohalikult,” nendib Esko. „Seepärast oleks hea, kui asju ajab kohalik inimene, aga samas tuleb ettevaatlik olla.Võid lihtsalt sattuda mõne aferisti otsa.”
„Siin on tutvustel suur osakaal, kuna perekondlikud sidemed mängivad rohkem rolli kui raha,” lisab ta. Kuigi Esko rõhutab, et Gruusias tahetakse väga välismaalastega, eriti Euroopa Liiduga äri edendada on ärikultuur üsna teistsugune.
Tahtmine on suur
„Gruusia on paljuski lubaduste ja suurte sõnade maa,” nendib Esko. „Kui Euroopas tehakse kõigepealt äri ja siis minnakse seda restorani tähistama, siis siin kõigepealt süüakse, juuakse ja seejärel vaadatakse, kas on mõtet edasi tegutseda või mitte.”
Palju on Esko sõnul noori, kes on saanud hariduse välismaal ja on töökad, kuid tegelikku äri ajama hakates on ta tihti kokku puutunud teistsuguse suhtumisega. „Paraku on enamik inimesi sellised, kes ootavad, et neile kõik ette ära tehakse, puudub algatusvõime. Hilja tööle, pikk lõuna, see kõik viib reaalse töö tegemise aja peaaegu olematuks,” tõdeb ta. „Selleks ongi vaja kogu aeg kohal olla, jälgida.”
Ärikommete muutumise kiirus sõltub Esko meelest suuresti välismaa, eelkõige Euroopa Liidu investorite laiemal rindel Gruusiasse tulekust. Esko usub siiski, et Gruusias on arenguruumi tunduvalt rohkem kui Euroopas. „Ja mis peamine – nad ise ka tahavad,” lisab ta.
Liberaalne Gruusia
•• Gruusia keskpank ennustab tänavuseks aastaks kaheprotsendist majanduskasvu, vaatamata eelmise aasta sõjale ja majanduskriisile.
•• Kõik ei ole siiski nii optimistlikud. Gruusia väga mõjukas endine majandusminister Kahha Bendukidze näiteks avaldas hiljuti agentuurile Bloomberg arvamust, et riigi majandus variseb tänavu kokku.
•• Pärast eelmise aasta sõda Venemaaga püsibki Gruusia majandus suuresti Euroopa Liidu ja USA lubadustel anda lähema paari aasta jooksul 4,5 miljardit dollarit majandusabi. Võrdluseks: Gruusia SKT oli eelmisel aastal 12,8 miljardit dollarit, majanduskasv jäi kahe protsendi kanti.
•• Gruusia liberaalsust näitab maksupoliitika. Üksikisiku tulumaks peaks langema 25%-lt 15%-ni. Ettevõtte tulumaksu juba alandati 20%-lt 15%-ni ja sotsiaalmaks kaotati üldse! Peaaegu kõigile kaupadele kehtib nullprotsendine tollimaks.
•• Varjuküljeks on, et Gruusias on üks piirkonna kõrgemaid Gini-indekseid (40,4), mis näitab elanikkonna kihistumist.
