Ilmselt on enamik riigihangetega tegelevatest inimestest kuulnud, et tulenevalt uutest riigihanke direktiividest on ette valmistatud uus riigihangete seadus. Euroopa tasandil põhjendati uute direktiivide kehtestamist suurema paindlikkuse ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) olukorra parandamise sooviga. Euroopa Liidu riigihankeõiguse kandev eesmärk on konkurentsi tõhustamine, kuid regulatsioonide bürokraatlikkus ja raskesti arusaadavus oli oluliseks turutõkkeks VKEde osalemisel riigihangetel. Seejuures moodustavad ca 90% kogu sektorist just VKEd.

Rahandusministeeriumil on nüüdseks valminud juba eelnõu kolmas versioon, mis peaks suure tõenäosusega iga hetk riigikogusse jõudma. Eestil on kohustus uued riigihangete direktiivid üle võtta hiljemalt 18. aprilliks 2016 ning seda eelnõu kohaselt planeeritaksegi.

Juhul kui direktiive tähtaegselt üle ei võeta, siis riskib riik Euroopa Komisjoni poolt algatatava rikkumismenetluse ja trahviga. Võimalik trahv ei aita aga seaduse rakendajaid ehk riigihangete läbiviijaid ja neil osalevaid pakkujaid. Kui direktiivid jäävad tähtaegselt harmoneerimata, siis on Eesti hankijad ja hangetel osalevad pakkujad ebavõrdses olukorras võrreldes teiste Euroopa riikidega.

Olulisemad sisulised muudatused uues seaduses

Kuigi valdavas osas kätkevad uued direktiivid vaid Euroopa Kohtus kujundatud reeglite direktiivina sätestamist, on ka mitmeid sisulisi muudatusi:

1. Teenuste- ja ehitustööde kontsessioonide regulatsioon - kui Euroopa tasandil muutub kontsessioonide regulatsioon konkreetsemaks, siis paradoksaalsel kombel läheb see Eestis vastupidi paindlikumaks. Kehtiva seaduse kohaselt peab kontsessioonimenetlusi läbi viima kas avatud hankemenetlusena või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena. Uue seadusega kehtestatakse kontsessioonidele täiesti eraldi menetlusreeglid.

2. Uued menetlusliigid innovatsioonipartnerlus ja sotsiaal- ning eriteenuste tellimine - innovatsioonipartnerlus on täiesti uus menetlusliik, mille abil saab hankija (nagu nimigi viitab) tellida innovatsiooni. Sisuliselt sobib innovatsioonipartnerlus hankijale siis, kui ta soovib asja või teenust, mida täna turul ei eksisteeri ning mille arendamist peaksid turuosalised ilma hankija finantseeringuta liiga riskantseks. Sotsiaal- ja eriteenused seonduvad tänase lihtsustatud korra alusel tellitavate teenustega, kuid oluline on silmas pidada, et teenuste nimekiri kahe menetlusliigi vahel ei ole üks-ühele kattuv.

3. Kõrvaldamine ja heastamine - aastaid on olnud riigihanke sektoris probleemiks töid pooleli jätvad töövõtjad, kes vähimategi probleemideta osalevad järgmistel hangetel (ja vahest isegi sama hankija juures). Uue direktiiviga lisandus uus kõrvaldamise alus, mis lubab hankijal kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid nii, et vastavate rikkumiste tulemusena on kohaldatud õiguskaitsevahendeid. Seejuures ei oma tähendust, millise hankija hankelepingut rikutud on. Tuleb möönda, et praktikas on olnud sellise kõrvaldamise aluse järele suur vajadus, ent seadusandja on antud küsimust väga pinnapealselt reguleerimas ja võib ette näha, et sellega seoses on palju vaidlusi tekkimas. Sarnane põhimõte on samas kehtinud juba aastakümneid Põhja- ja Ladina-Ameerikas ning toimib edukalt. Vastukaaluks on direktiivis ja seaduses toodud ettevõtjatele võimalus enda varasema käitumise heastamiseks teatud tingimustel. Seaduseelnõus on täiesti uus lähenemine maksuvõlgnevuste osas võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Enam ei pea maksuvõlgnevus puuduma konkreetsel kuupäeval, vaid kogu hankemenetluse jooksul. Kuid kui hankija tuvastab maksuvõlgnevuse, siis kohustub ta andma pakkujale 3-tööpäevase tähtaja maksuvõlgnevuse likvideerimiseks.

4. Kvalifitseerimisega seotud muudatused - uus direktiiv viis halduskoormuse vähendamise ja VKEde tõhusa kaasamise eesmärgil sisse uue kvalifitseerimise süsteemi, mille kohaselt esitavad pakkujad kvalifitseerimistingimuste täitmise kohta asja- ja ajakohased kinnitused. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada vaid edukaks tunnistatud pakkujal. Kui edukas pakkuja neid esitada ei suuda või hankija tuvastab mittevastavuse, siis saab hankija edukaks tunnistada järgmise pakkuja. Sisulise poole pealt seati direktiividega lagi minimaalsele käibenõudele - 2-kordne eeldatav maksumus. Praktikas on peetud põhjendatud käibenõudeks olenevalt hanke esemest kuni ca 4-kordset käibenõuet, seega tõeliselt head uudised väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

5. Lihthanked - Positiivne uudis on, et lihthanke piirmäär on toodud kõrgemale (20 000 eurot) ning eemaldatud ohtralt segadust tekitanud norm kehtivas seaduses, mis kohustas lihthankedokumendis lähtuma teatud RHS sätetest või mõnest neist.

6. Hankelepingu muutmine - tõeline revolutsioon uutes riigihanke direktiivides peitub just nimelt hankelepingu muudatuse regulatsioonis, mis on oluliselt paindlikum kui enne. Näiteks on juba direktiivi tasandil ette nähtud sisuliselt 10% ulatuses lisatööde tellimise õigus, töövõtja asendamine viimase restruktureerimise korral, ettenägematud, kuid vajalikud tööd, mis kehtiva seaduse alusel oli vaja tellida täiendava väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke teel jms.

7. Vaidlustusmenetlus - loo autori jaoks on seaduseelnõus tehtud kahetsusväärne tagasiminek pakkujate õiguste kaitsel. Nimelt hakkab riigihanke alusdokumendi vaidlustamise tähtaeg alates selle avaldamisest registris. Põhjenduseks on toodud asjaolu, et register lubab dokumente alla laadida anonüümselt ning see võimaldab pahatahtlikult venitada vaidlustuse esitamisega, tekitades ebameeldivat ajakulu hankijatele. Loo autori hinnangul oleks siin lahenduseks tehnilised arendused ning tagasiminek süsteemile, kus dokumente sai alla laadida vaid sisse logituna. Praegune lahendus on täiesti ebaõiglaselt kaldu hankijate huvide poole ning loodetavasti on võimalik seaduseelnõu menetlemisel veel seda nüanssi muuta.