Prognoos: Eestil tuleb eurost ilmselt suu puhtaks pühkida
Rahandusministeeriumi ametnikud löövad praegu küll alles arve kokku, kuid Eesti Päevalehe andmeil võib valitsussektori eelarve defitsiit prognoosi kohaselt aasta lõpuks ulatuda viie kuni kuue protsendini. Kui ennustus aasta lõpus tõepoolest tõeks saab, tuleb Eestil 2011. aastal eurost suu puhtaks pühkida. Et kolme protsendi raamesse mahtuda, tuleks riigil kärpida veel vähemalt neli miljardit krooni, kuid see pole paraku enam reaalne.
Rahandusminister ja Reformierakonna liige Jürgen Ligi enne neljapäeva majandusprognoosi kohta kommentaare ei jaga. „On äärmiselt näotu, et prognoos pole veel valmiski ja juba kasutatakse seda poliitilise urgitsemisvahendina,” nentis Ligi.
Ligi sõnul on kolmeprotsendise piiri saavutamiseks vaja kindlasti edaspidigi jõupingutusi teha. „Valitsus pole langetanud otsust, mis paneks 2011. aastal eurole ülemineku eesmärgi kahtluse alla. Mina igatahes pühendun täielikult selle saavutamisele. Loodan väga, et valitsus mu ponnistustele täie toetuse annab,” ütles Ligi. Sellega pidas Ligi silmas ministeeriume, kes on keeldunud kärpimast või eelarvet esitamast.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja IRL-i peasekretär Margus Tsahkna nentis, et kahjuks on selline puudujääk võimalik.
Tsahkna sõnas, et ilma riigikoguta pole paraku võimalik euro kriteeriumidesse mahtumiseks vajalikku enam kui nelja miljardi suurust kärbet teha. „Kahjuks jäi suvine kärbe liiga väikeseks ja kui 1. novembriks õnnestubki uus kärbe menetleda ja jõustada, siis kahe kuu jooksul vajalikku summat kärpida on keeruline, sest aeg on selleks lihtsalt liiga lühike,” ütles Tsahkna.
Niivõrd suure summa kärpimine tähendaks mitme seaduse muutmist ja paljude väljamaksete peatamist.
Tsahkna tunnistas, et kui valitsussektori eelarve puudujääk tuleb tõepoolest nii suur, nagu Eesti Päevalehe allikad väidavad, siis 2011. aastal Eesti eurole üle ei lähe. „Küll on aga sellisel juhul reaalne eurole üleminek 2012. aastal. See eeldab aga kiiresti plaani B väljapakkumist ja teostamist,” ütles Tsahkna.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd küsis omakorda Tsahkna arvamusele apelleerides: miks on uus tähtaeg parem ja mis siis muutub? „Mida enam aeg edasi, seda uuemad riskid tulevad ja on hoopis keerulisem saavutamise mõttes,” tõdes Sõerd.
Neli miljardit krooni
„Valitsus on valinud lõputu taandumislahingu strateegia, joostes sündmustele pidevalt kuuekuulise intervalliga järele. Selline ebaadekvaatne tegevus on viinud meid olukorda, kus Ansipi valitsusel on oht ei-tea-juba-mitmendat-korda ebaõnnestuda euro eesmärgi saavutamisel,” ütles IRL-i liige ja endine rahandusminister Taavi Veskimägi.
„Olen olnud pikalt seisukohal, et Eesti 2009. aasta SKT tuleb 205–210 miljardi krooni vahele, mis tähendab 15–16% majanduslangust aasta arvestuses. Seega kolmandas kvartalis kukume veel tuntavalt, neljandas kvartalis võrreldes kolmandaga võib täheldada aga juba üsna väikest miinust. Kõik see tähendab kehtiva eelarvega võrreldes umbes 5% defitsiiti ja vajadust veel nelja miljardi krooni ulatuses kulusid kokku hoida,” ütles Veskimägi.
Sõerd: kergekäeline ei tohi olla
•• Endine rahandusminister Aivar Sõerd tõdes, et kuni 6%-ne eelarve puudujääk tundub eri andmeid vaadates reaalne. Sõerd ei välista, et tegemist võib olla isegi ilustatud arvuga. „Kui vaadata, siis viimase kahe aasta jooksul on Eesti Panga prognoosid olnud karmimad, ent reaalsemad kui rahandusministeeriumi omad,” viitas Sõerd. Ta lisas, et seetõttu annab ilmselt kõige täpsema pildi just oktoobris avaldatav keskpanga prognoos.
•• Korraline eurole ülemineku hindamine on 2010. aasta kevadel. „Ka 2008. aasta eelarve defitsiidi kriteeriumi näitaja oli väga kriitilise piiri peal. Piisab vaid sellest, kui Eurostat hindab siin mõne valdkonna või tehingu teisiti, siis on ka 2008. aasta kohe täitmata. Miski ei anna alust eeldada, et 2009 oleks eelarve positsioon võrreldes 2008. aastaga paranenud. Vastupidi, see on tuntavalt halvenenud. Eelarvepoliitiliste otsustega on hiljaks jäädud ja loodetud sellele, et ehk järgmine prognoos on parem ja järgmine kuu hakkavad maksud laekuma. Tegelikkuses oleme näinud vastupidist. Otsustega hiljaks jäämine tekitabki olukorra, kus võimalused on käest lastud.”
•• Samal ajal kinnitas Sõerd varem öeldut, et euro heaks tehtud sammud kaaluvad üles negatiivsed aspektid. „Välisinvesteeringuid on hädasti tarvis, kuid paraku ei saa loota, et sellised sõnumid investorite usaldusele hästi mõjuvad. Seni tehtud investeeringud tuginevad ju eeldusele, et Eesti liitub euroga 2011. Seda on usutud ja sellele on tuginenud varasemad investeerimisotsused ja riigireitingud.” Ka Sõerd tõdes, et 2011. aastal euroga liitumise tõenäosus on väike.
