Eelkõige leidis Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Sigrid Nurm, et olenemata ettevõtte struktuurist ja jagunenud vastutusest on äriühing tööandjana see, kes peab eelkõige seisma hea oma töötajate tööohutuse eest.

Hukkunud isikud tootsid igapäevasel oma tööd ettevõttele kasumit. „Seega panustamine töötajate tööohutusse ei saa tekkida peale õnnetuse toimumist, vaid peab olema ennetav tegevus,“ märkis ta.

Just nimelt seetõttu leiab prokurör, et karistuse keskmise määra kergendamiseks puuduvad alused. Samas leidis ta, et ettevõtte teosüü ei ole ka niivõrd suur, et mõista äriühingule karistus keskmisest määrast kõrgem.

Seetõttu palus prokurör kohtul Enefit Kaevandused AS´ile mõista rahaline karistus karistuse keskmises määras, ehk 8 002 000 eurot.

Nimetatud karistus jääb kordades väiksemaks ettevõtte aastasest käibest, samuti on tegemist kordades väiksema summaga, kui ettevõte puhaskasumina iga-aastaselt teenib. Nimetatud karistus ei ole ülemäärane, kuid aitab seejuures täita karistamise eesmärke., märkis prokuratuur.