Prügifirma juht: kõigepealt peaks Eesti riigi ja rahva lolli valitsuse vastu kindlustama

 (42)

Argo Luude.
Argo Luude.Foto: Sven Arbet

„Kõigepealt tuleks Eesti riik ja rahvas kindlustada lolli valitsuse vastu. Täielik absurditeater, mis toimub ja lõppu sellel ei paista,“ lausus jäätmekäitlusfirma Eesti Keskkonnateenused juht Argo Luude sotsiaalministeeriumi tööõnnetuste vastu kindlustamise plaani kommenteerides.

Sotsiaalministeerium tahab tööandjaid kohustada töötajaid tööõnnetuste vastu kindlustama. Ärileht kirjutab sellest plaanist lähemalt siin.

Luude sõnul tuleb esimese asjana küsida, milleks seda kindlustust tarvis oleks? Ka praegu kannab ettevõte tema sõnul kulud, kui tööõnnetuses süüdi on.
Ta möönab, et ka nende ettevõttes on olnud õnnetusi, kuid hiljem lindistusi üle vaadates on selgunud, et töötaja on jämedalt rikkunud kõiki tööohutuse reegleid.
„Kui keegi ikka tahab oma pea tulle pista, siis sa ei saa seda kuidagi takistada,“ lausus Luude, lisades et tema jaoks jääb arusaamatuks, miks peaks kindlustusseltse nuumama.

Luude sõnul ei ole nad ka oma prügiautodele kaskokindlustust teinud põhjusel, et kindlustusmaksete eest saaks juba mitu prügiautot osta. Nii ongi ettevõte moodustanud enda jaoks nn kindlustusfondi, kust vajadusel sõidukite jaoks vajaminevad kulud katab. Nii võiks tema nägemusel olla ka tööõnnetuskindlustus ettevõtetele vabatahtlik ja seda saaksid kasutada ettevõtted, kes näevad, et nende finantsseis ei ole nii tugev, et ise võimalikud kulud kanda.

Seotud lood:

Samuti on tema sõnul arusaamatu väide, et solidaarselt sotsiaalmaksu rahadest tööõnnetustega seotud kulude kandmine on ebaõiglane. „Siis tuleks ka teised solidaarsusel põhinevad kulude katmised lõpetada,“ ütles ta, tuues näiteks inimese eluviisist põhjustatud haigestumistega seotud kulude katmise. „Me katame kulud, kui inimene suitsetab ja sellest tingituna haigestub. Miks me seal inimeselt kindlustust ei nõua,“ küsis Luude, lisades, et kui võrrelda haigekassa tööõnnetustega seotud kulusid inimese eluviisist tingitud kuludega, siis kaalukauss kindlasti tööõnnetuste poole ei kaldu.

Loe veel

Eelmise aasta majandusaruande kohaselt on Eesti Keskkonnateenustel 570 töötajat. Liikluskindlustuse fondi arvutusi aluseks võttes peaks ettevõte tööõnnetuskindlustuse makseteks tasuma 91 200 eurot aastas. „See on väga suur kulu,” tunnistas Luude. Laias laastus on tegemist kümnendikuga ettevõtte kasumist. „Oleme aru saanud, et riigil ettevõtjaid vaja ei ole või kui, siis üksnes hetkel, kui neile meenub, et kellelgi on kuskil mingit raha. Ettevõtjaid kooritakse ja ühtki ettepanekut kuulda ei võeta,” nentis Luude.

Luude sõnul aitaks tööõnnetusi kohustusliku kindlustuse asemel ära hoida see, kui ettevõtjatele antakse töötajate mõjutamiseks suuremad hoovad, olgu see siis palgast kinnipidamine või trahv. „Praegu ei saa seda kuidagi teha, isegi trahvida ei või. Saad ainult rääkida ja rääkida, aga paraku kõikidele inimestele see ei mõju,” tõdes Luude. Ainus võimalus on inimene lahti lasta, aga paremat ei pruugi tööturu praeguses olukorras saada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare