Kõik viis Eesti nn europrügilat on asunud oma äriplaane ümber kirjutama. Miljonid, mida Euroopa Liit, omavalitsused ja erainvestorid pumpasid prügilatesse, lendavad kasutult tuulde, sest kolm uut ja suurt prügikäitlemistehast neelavad 2013. aastal kogu Eesti prügi. Eesti Energia Iru prügipõletusjaam, Veolia ja Ragn-Sellsi prügikütusetehased suudavad üheskoos aastas töödelda 350 000 tonni segaolmejäätmeid, mida on 10 000 tonni võrra rohkem, kui Eestis prügi üldse tekib. „Meil on valmis kriisiplaan, mis näeb ette suurema osa töötajate koondamise 2013. aasta aprillikuuks, kui Iru põletusjaam läheb käima,” ütles Paikre prügila juhataja Teet Kurs. „Samal ajal otsime positiivset alternatiivi, kuid seda meil praegu veel ei ole.” Kursi kinnitusel osutub aastate jooksul Eesti prügimajandusse investeeritud ligi 80 miljonit eurot nüüd ühe raksuga täiesti kasutuks, sest kõik prügilad rajasid riikliku jäätmekava kohaselt jäätmete järelsortimise liinid. „Paikre rajas täielikult Euroopa nõuetele vastava jäätmekäitluskeskuse, mis suudaks töödelda kolmandiku Eesti prügist,” tõdes Kurs. „Mul on tehtud investeeringutest kahju, sest rajatud süsteem võib uute riiklike lähenemiste tõttu osutuda kasutuks. Me saame tegevust jätkata mitte enam piirkondliku, vaid kohaliku tähtsusega prügilana.”
