Prügivedu ootab ees hüppeline hinnatõus
Ka edaspidi jääb keskkonnatasude suurenemisest tingitud kulutuste kasv aastas alla 100 krooni inimese kohta.
Tallinlanna Teele leidis, et vaevalt ükskõik milline hinnatõus inimestele meeltmööda on, kuid aastas ligi 80 krooni parema keskkonna nimel välja käia pole summa, mis jalust nõrgaks võtab. Esialgu näib mitmekordne saastetasu tõus küll suur, aga aasta peale inimese kohta jagades isegi mõistlik. "Muidugi on peresid, kus see rohkem tunda annab, näiteks väiksema sissetulekuga peredes," möönis ta.
Saastetasude tõstmise tõttu kergitavad prügi ladestamise hinda nii prügilad kui ka prügivedajad. Kui praegu tuleb ühe tonni tavajäätmete ladestamisel nõuetele vastavasse prügilasse maksta saastetasu 30 krooni aastas, siis tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakkava uue keskkonnatasude seaduse eelnõu järgi tuleb saastetasu maksta juba 92 krooni. Nõuetele mittevastava prügila puhul tuleb arvestada aga 124-kroonise hinnatõusuga. Aastas toodab Eesti elanik 400 kilo olmejäätmeid, vastav saastetasu on 12 krooni.
Viiendiku võrra
Nelja järgmise aastaga tõstab keskkonnatasude seadus saastetasu määrasid keskmiselt 20 protsenti aastas. Keskkonnatasude tõstmine mõjutab elanikke otseselt elektrienergia, soojuse, vee ja prügiteenuse kallinemise teel, kuid ka elektri- ja soojahinnatõusust tuleneva Eestis toodetud kaupade kallinemisega.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnaökonoomika ja kontrolli nõunik Eva Kraav selgitas, et saastetasu määrade tõus on seotud Eesti maksu- ja keskkonnapoliitika suunaga ökomaksureformile, millega tahetakse mõjutada inimeste ja ettevõtete keskkonnasõbralikkust.
Eestis ladestati prügilatesse 2003. aastal 12 miljonit tonni jäätmeid. Euroopa Liit on prügiladirektiiviga kehtestanud nõuded jäätmete ladestamisele. Nende nõuete kohaselt ladestati 2004. aastal vaid ligi 300 000 tonni olmejäätmeid ehk ainult 2,5 protsenti ladestatud jäätmete üldkogusest. Eesti on ühel esimestest kohtadest maailmas tekkinud jäätmete hulga poolest elaniku kohta. 2002. aastal tekkis 14,4 miljonit tonni ja 2003. aastal 18,4 miljonit tonni jäätmeid. 73 protsenti sellest tekkis põlevkivikompleksis.
Seetõttu tabavad karmimad maksud suure saastekoormusega põlevkivikompleksi ettevõtteid, mis üheaegselt reostavad õhku ja vett ning ladestavad ohtlikke tootmisjäätmeid. Uute ja kõrgemate saastetasu määrade hüppelise tõusu üle on nurisenud Eesti Energia, Eesti Põlevkivi, ehitusmaterjalide tootjad.
Turbatootjad peavad järgmisel aastal hakkama maksma senistest kõrgemat maavara kaevandamise õiguse tasu. Eesti Turbatootjate Liidu juht Erki Niitlaan ei osanud öelda, mitu protsenti võiks turba hind uute saastetasumäärade tõttu tõusta, kuid arvas, et mitte oluliselt, jäädes suure tõenäosusega jääb see vaid mõne protsendi piiresse.
Muud kulud kasvavad samuti
Kui tänavu moodustasid keskkonnatasud inimese kohta 165,5 krooni, siis järgmisel aastal 229,6 ja aastaks 2009 peaksid need kasvama rohkem kui kahekordseks ehk 373,5 kroonini.
Keskkonnatasude suurenemise tõttu kasvab elektri tarbimisega seotud väljaminek inimese kohta 2005. aasta kulutustega võrreldes 2006. aastal vähem kui 5 krooni, 2009. aastaks aga 64 krooni, võrreldes praeguste kulutustega.
Küttekulud moodustavad üsna suure osa elanike väljaminekutest, talvekuudel kuni kuuendiku. Kui praegu kehtib soojuse puhul 5% käibemaks, siis 2007. aastal kavatsetakse kehtestada 18% käibemaks.
Kanalisatsiooniteenuste osas tõuseb keskkonnatasu 2006. aastal kavandatavalt kaks korda. Kui praegu on kanalisatsiooniteenuse keskkonnatasu inimese kohta aastas 17,7 krooni, siis järgmisel aastal juba 35,4 ja aastaks 2009 on see tõusnud kolmekordseks ehk 54,3 kroonini.
Keskkonnatasude tõstmisest tulenev kaupade kallinemine toob arvatavasti kaasa ka tarbijahindade kasvu, keskkonnatasude kallinemise otsest mõju arvestades tähendab see 2006. aastal hinnanguliselt 0,2% tarbijahindade tõusu.
2004. aastal laekus keskkonnatasudest riigieelarvesse kokku 410 miljonit krooni, Uute määrade tulemusel peaks keskkonnatasude laekumine suurenema järgmisel aastal arvestuslikult 885 miljoni kroonini.
