Prügivedu võib uue korra kohaselt odavamaks muutuda
Lääne-Viru omavalitsuste liidu tegevdirektor Jaan Lõõnik märkis, et näiteks nende vallad hakkavad jäätmevedu korraldama ühiselt. “Püüame maakonda tekitada kolm vedajat,” sõnas Lõõnik. Tema sõnul on uue süsteemi kehtestamisega olnud üsna palju segadust. Samas kehtestatakse prügiveole piirhinnad, millest kallimat tasu ei tohi elanikult küsida. “Nii võib prügivedu mõnele inimesele muutuda senisest isegi odavamaks,” märkis Lõõnik.
Lääne-Virumaal on tänavu jäätmeveo tonni piirmäär 570 krooni pluss saastetasu ehk kokku 690 krooni. Siiani kannatasid väikesed: 100-liitrise prügikonteineri kasutaja jaoks oli prügitonni hind üle 2270 krooni, aga 1500-liitrise omale maksis prügitonn 291,4 krooni.
Vedu peaks olema alanud
Sarnaselt valdadega pidid 1. jaanuarist kohustuslikku olmejäätmevedu alustama ka kõik linnad. Selleks ajaks pidid omavalitsused paika panema jäätmeveo piirhinna, piirkonnad ja sageduse ning valima ettevõtte, kes hakkab inimestelt prügi kokku korjama.
Nagu kinnitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, pole kohalikud omavalitsused seni olnud jäätmekorraldussüsteemi loomisel just kõige aktiivsemad.
Ühest küljest on see omavalitsustele lihtsalt ebamugav tegevus. Teisalt valmis süsteemi ülesehitamiseks vajalik juhend alles oktoobris.
Näiteks Tallinn teadvustas ülemineku vajadust juba 2003. aasta lõpus, kuid süsteem ootab endiselt loomist.
Loomakasvatusega tegelevaile ettevõtjaile tähtsaima muudatusena tuleb loomsed jäätmed viia loomsete jäätmete hävitusse. Täna töötab Eestis kaks sellist tehast, kuhu jäätmed saaks viia. Sealhulgas teine, Valga lihatehas kaugemalt toodud jäätmeid vastu ei võta.
Üle-eestiliseks jäätmete kogumiseks loodud Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-is on töö hooga käivitunud. Kui aasta lõpul toodi kuus tehasesse 14 tonni jäätmeid, siis uue aasta algul suurenes maht 18,5 tonnini.
Loomseid jäätmeid vedama sõidavad konteinerautod Eestis lausa 24 tundi ööpäevas, ning nagu juhatuse esimees Peeter Maspanov on kurtnud, tehakse üsna palju ka valehäireid. Sageli ei tea loomapidajad, et lemmikloomi võib ise matta.
Vana nõue
Seni ei rakendatud
Korraldatud jäätmeveo põhimõte oli ette nähtud ka juba 1998. a jäätmeseaduses, kuid mõnede seaduses sisaldunud ettekäänete tõttu seda praktikas ei rakendatud. Selle tulemusena on hinnangulist 20-25% jäätmevaldajatest täna väljaspool igasugust jäätmekogumissüsteemi, mis on ka teiste maade kogemuse alusel peamine laialt levinud prügistamise põhjus.
Uus prügiseadus paneb prügiveo eest maksma kõik kodanikud. Kogumissüsteemiga peavad liituma kõik tiheasustusaladel asuvad jäätmevaldajad (majapidamised, eramajad, suvilad).
Omavalitsus sõlmib lepingu
Arve elanikele
Elanikud loetakse automaatselt kogumissüsteemiga liitunuks niipea, kui omavalitsus on prügivedajaga lepingu sõlminud. See tähendab, et olenemata sellest, kas elanik on lepingule alla kirjutanud või mitte, on ta liitunud ja arve prügiveo eest esitatakse nii või teisiti.
