Puiduenergia kasutamine annab mitmekordse võidu
Konverentsi avanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus märkis, et meie oma taastuva energiaressursi kasutamine tasub ära mitmekordselt: see on keskkonnasõbralik, selle kasutamise läbi paraneb tööhõive maapiirkondades ja lisaks on puitkütus ka soodne, teatas SA Erametsakeskus.
Minister andis lootust, et ka edaspidi on kohalikel omavalitsustel võimalik saada toetust küttesüsteemide üleviimiseks puiduenergiale.
Läti Biokütuste ja Bioenergia Ühingu esindaja Didzis Palejs tõi oma ettekandes välja, et nõudlus taastuvenergia tootmiseks vajalike ressursside vastu kasvab pöördumatult kogu maailmas. Pilt näitab seda, et biomassi veetakse ühest riigist ja isegi maailmajaost teise.
„Peame olema arukad ja võtma oma taastuva energia ressursid ise efektiivselt kasutusele. See on väga hea võimalus: fossiilse kütuse varud maailmas lõpevad, kuid meil on olemas taastuvressurss, mis targa kasutamise korral ei saa otsa kunagi.“
Ühendkuningriigi bioenergia ekspert Neil Harrison nentis, et Euroopa tervikuna küll täidab aastaks 2020 seatud taastuvenergia osakaalu eesmärgid, aga üksikute riikide lõikes mitte.
„Ka Ühendkuningriik kuulub nende viie riigi hulka, mis ei suuda suuta täita 2020. aastaks euroliidu poolt kehtestatud taastuvenergeetika 20% kasutamise kriteeriumi,” tõdes Harrison.
„Eesti seevastu on taastuvenergia kasutamise osas väga heas seisus.”
Ta rõhutas erinevate osapoolte ühistegevuse vajalikkust ja seda, et eksportida tasuks hakkpuidust kõrgema lisaväärtusega tooteid, näiteks pelleteid. Harrison lisas, et pärast mitmeid katsetusi erinevate skeemidega Ühendkuningriigis on hiljaaegu võetud kasutusele stabiilne toetusmehhanism – iga bioenergia tootja saab tuge toodetud energiaühiku kohta.
Keskkonnateabe Keskuse metsakorralduse osakonna juhataja Enn Pärt kinnitas, et Eestis jagub kütteks sobilikku puitu piisavalt ning valdavalt on ressurss just erametsades.
„Praegu toodetakse meil 24,3% energiast taastuvatest allikatest, seega oleme 2020. aasta eesmärgi sisuliselt juba täitnud. Valdav osa Eestis toodetavast taastuvast energiast tulebki puidust,” nentis Enn Pärt.
Puiduressurss on olemas ja kättesaadav. Suure koguse energiapuitu annaks erametsade parem hooldamine, sest ennekõike tuleb tooraine väheväärtuslikest puistutest ning raiejäätmetest.
Muhu vallavanem Raido Liitmäe rääkis kogemustest Liiva katlamaja üleviimisel puiduküttell.
„Ainus võimalus ongi kasutada kohalikku hakkpuitu, sest kõik teised kütused on võrreldamatult kallimad. Oleme oma vallas saanud raha kokku hoida ja investeerida muudele elualadele. Ühtlasi on ka heakord märgatavalt paranenud, kraaviperved on puhtad.“
Põllumajandusministeeriumi maamajanduse osakonna peaspetsialist Elar Neito ütles Maaelu Arengukava 2014.-2020. aasta toetusperioodist rääkides, et selle meetmeid ja nõudeid hakkavad töögrupid arutama juba selle aasta oktoobris. Neito sõnul jäävad metsatoetused kestma ning võib ka lisanduda uusi toetuseliike, näiteks ühistegevuse toetamiseks, metsasaaduste töötlemise edendamiseks jmt.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman kinnitas, et Eesti liigub taastuvenergeetika kasutamise osas Euroopa esirinnas. Ta märkis siiski, et just tarbija on see, kes selle tavalisest kallimalt toodetud elektri hinnavahe kinni maksab. Seetõttu toetatakse ainult efektiivset taastuvenergia tootmist.
Taastuvelektri toetuse määr on praegu 53,7 eurot/MWh. Tuuleenergia tootjad saavad toetust kuni 600 GWh taastuvelektri tootmise eest. Biomassist taastuvelektri tootmisel peab toetuse saamiseks täitma vähemalt 40% kasuteguri nõuet, mida on hetkel tehniliselt võimalik saavutada ainult elektri ning soojuse koostootmise ja -müügi puhul.
„Toetuste maksmist puudutav seadusandlus tuleb kirjutada praegusest oluliselt täpsemaks, nüüdseks on kompromissid tehtud,” kinnitas Leppiman.
Eelnõu kohaselt on toetuse piirmäär elektrienergia tootmisel 93 eurot/MWh ja elektri ning soojuse koostootmise korral 72 eurot/MWh. Sellest lahutatakse maha elektri turuhind, mis tänavu on keskmiselt 40 eurot/MWh. Tulevikus seatakse toetamise ülempiir suures mahus puidu kasutamisele elektri ja soojuse koostootmiseks (375 GWh aastas). See annab võimaluse maksta järgmise seitsme aasta jooksul toetusteks 300 miljonit eurot vähem kui praegu.
„Narvas võib toota elektrit ja soojust puidust ka suuremas mahus, kuid sel juhul ilma toetuseta,“ lisas Leppiman.
Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon, milles osalesid Riigikogu majanduskomisjoni liige Arto Aas, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv, Tallinna Elektrijaam juhatuse esimees Andres Taukar ja puiduenergia konverentsil ettekandega esinenud bioenergia ekspert Neil Harrison Ühendkuningriigist.
