Allakirjutanute hinnangul on see vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga ning kahjustab oluliselt teiste puidukasutajate huve ja majanduslikku tegevust, halvates eksporditurule orienteeritud ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Põlevkivijaamades puidu masspõletamise toetus kavatsetakse taastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kooskõlastusele saadetud Elektrituruseaduse eelnõuga.

„Ebaefektiivsel puidu masspõletamisel ja selleks makstava toetuse taastamisel satuvad tugevalt löögi alla Eesti puitplaaditööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, puitmassitööstus ja pelletitööstus, mille toodangust enamik eksporditakse, kuid mille müügihinda pole Eesti kulusisendite kallinedes võimalik sihtturgudel tõsta,“ kommenteeris pressiteenistuse vahendusel allakirjutanute nimel Graanul Invest juhatuse esimees Raul Kirjanen.

Puidu masspõletamise tagajärjel tõuseks oluliselt puidu hind ja ka taastuvenergia tasu, mis koos Euroopa ühe kõrgema elektriaktsiisiga teeb niigi kalli elektrienergia Eestis suurtarbijatele äärmiselt kalliks.

Varasemalt on Eesti Energia põlevkivi kateldes biomassi põletamine toonud kaasa 7-eurose hinnatõusu puidu tihumeetri kohta üle Eesti. Subsideeritud masspõletamise puhul läksid ahju mitte ainult raiejäätmed, vaid ka väärtuslikum tooraine, mida puidutööstus kasutab suurema lisaväärtusega toodete valmistamiseks.

Allakirjutanud ettevõtted on ise teinud või tegemas olulisi investeeringuid madalakvaliteedilise puidu kasutamise edendamiseks ja sellele lisandväärtuse loomiseks.

Investeeringud, mis on eraettevõtete poolt viimasel ajal tehtud ja lähiajal tegemisel:

AS Graanul Invest on ehitanud Lõuna-Eestisse Balti riikide suurima pelletitehase, mille ekspordimaht on umbes 40 miljonit eurot aastas. Graanul Invest on loonud 40-50 otsest ja mitusada kaudset töökohta. Lähima aasta jooksul on plaanis oluliselt tõsta Imavere pelletitehase tootmisvõimsust.

Repo Vabrikud AS võttis 2013. aastal kasutusele uue kuivati ja põrandaplaadi tootmise liini, millesse investeeriti 0,5 miljonit eurot. Käivitatud on soojuse ja elektri koostootmisjaam, millesse investeeriti 2,5 miljonit eurot. Ettevõte annab Ida-Virumaal tööd 250-le inimesele ja ekspordib aastas 32 miljoni euro eest toodangut.

Horizon Tselluloosi ja Paberi AS viib ellu investeerimisprogrammi, millesse on aastatel 2013-2014 investeeritud 17 miljonit eurot. Kinnitamisfaasis on veelgi suurem investeering soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamiseks, mille katla võimsus oleks ca. 23 MW, kus kütusena planeeritakse kasutada biomassi. Horizoni ekspordimaht on 50 miljonit eurot aastas.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri kommentaar:

Biomassi kasutamine Narva elektrijaamades on Eesti riigi kõige odavam võimalus toota taastuvelektrit.

Tänane puiduettevõtete pöördumine riigikogule ja valitsusele on mõistetav, sest need firmad võitlevad enda ärihuvide eest. Paraku sisaldab nende ühispöördumine ka eksitavaid väiteid, sest biomassi kasutamine põlevkivielektrijaamades on iga eestimaalase jaoks odavaim viis taastuvelektri saamiseks.

Eesti riik on võtnud suuna taastuvenergia suuremahulisele arendamisele ning on eesmärgiks seadnud saavutada 2030. aastaks olukord, kus taastuvelekter moodustab lõpptarbimisest 50%. See on täiesti reaalne siht.

Biomassist elektri ja soojuse tootmine on kindlasti veel ka järgmised kümme aastat Eesti jaoks taastuvenergia osakaalu suurendamise kasutamata ja sealjuures odavaim võimalus. Loomulikult arenevad moodsad taastuvenergia tootmise ja salvestamise tehnoloogiad suure kiirusega, kuid võrreldes neid tehnoloogiaid täna konventsionaalsete energiatootmisviisidega, on need veel liiga kallid, et turutingimustes hakkama saada.

Nii tuleb eestimaalastel peale maksta, et taastuvatest allikatest tootmine konkurentsivõimeliseks muutuks. Näiteks tuuleenergia hind on tänasel päeval tarbija jaoks 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kallim kui niinimetatud tavaline elekter, sest selline dotatsioon lisandub elektri turuhinnale.

Kasutades Narva elektrijaamades koos nii põlevkivi kui ka biomassi, suudaks Eesti Energia pakkuda kaks korda odavamat taastuvelektrit. Ka paljuräägitud Taanis, mille energiamajandust ikka eeskujuks tuuakse, põletatakse vanades söejaamades biomassi. Muide, päris suur hulk sellest pärineb Eestist, kus siinsed puidutöötlejad puitu graanuliteks purustatavad ja siis muuhulgas Taani ekspordivad.

Ühispöördumisele allakirjutanud puiduettevõtted võitlevad oma äri eest – see on mõistetav. Kuid Eesti riigil tuleb vaadata suurt pilti, kus on oluline roll ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkidel, tuhandetel töökohtadel nii põlevkivi- kui ka metsatööstuses, aga ka riigituludel.

Ka väited puiduhinna kallinemisest tänases puiduettevõtjate avalduses on eksitavad, sest puidu hind kujuneb juba täna rahvusvahelisel turul.

Kütusena on biomass kodumaine, selle alla võime liigitada näiteks energiavõsa, aga ka metsatööstuse ülejäägid, mis ei sobi kasutamiseks ei paberi- ega puidutööstusele. Eestis raiuti 2014. aastal ca 10,4 miljonit m3 puitu, millest hinnanguliselt 30% on väheväärtuslik puit. 2014. aasta raiemahtude põhjal peitub väheväärtuslikus puidus ligikaudu 6,24 TWh primaarenergiat, millest oleks saanud toota 2,2-2,6 TWh elektrienergiat. Optimaalse raiemahu rakendamisel oleks aga võimalik väheväärtuslikust puidust toota 3,2-3,8 TWh elektrienergiat.

See on ligi 40% Eesti aastasest elektritarbimisest. Hetkel jääb see väheväärtuslik puit metsaliitude hinnangul miljonite tihumeetrite kaupa aga metsa alla kõdunema, mille käigus eraldub atmosfääri arvestatav hulk kasvuhoonegaase. Lisaks võimaldaks metsatööstuse jääkide kasutuselevõtt luua sadu uusi töökohti ning seda ka piirkondadesse, mis asuvad keskustest eemal.