Puidurafineerimistehase kavandajad: meie plaan on läbipaistvam kui kombeks

 (16)
Aadu Polli
Aadu PolliFoto: Tiit Blaat

Rõhutame, et riigi eriplaneeringu ja mõjude hindamise menetluse eesmärk ongi just nimelt uurida välja, kas investorite kavatsus on realiseeritav kooskõlas kõigi kehtivate nõueteganing kas tehase rajamine rikuks kellegi huvisid määral, mis ei võimalda seda tehast rajada, teatas Est-For Invest.

Planeerimisseaduses ette nähtud protsesside ja menetlustega, kus toimuvad kõik seaduses ette nähtud avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud, ei ole veel alustatud. Riigi eriplaneeringu jaoks konsultantide leidmise riigihange on alles käimas. Ometi tulid investorid oma projektikavatsustega avalikuks juba 11. jaanuaril 2017, et vältida süüdistusi, justkui kavandataks midagi varjatult. Oleme käesoleval aastal korraldanud mitmeid avalikke infoüritusi, avatult rääkinud tehaseideest paljudel seminaridel ja konverentsidel ning kümnetel väiksematel kohtumistel. Seetõttu oleme veendunud, et puidurafineerimistehase arendamise senine protsess on olnud kordades läbipaistvam, avatum ja demokraatlikum, kui seda nõuavad kehtivad õigusaktid ning kui seda on seni Eestis kombeks, kirjutasid Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava.

Seotud lood:

Ükski planeeritava tehasega seotud investor ei ole valmis finantseerima loodust saastavat tehast, teatasid tehase planeerijad vastuseks kirjale Tartu linnaosaseltsidele.

Eesmärk on rajada keskkonnasõbralik tehas, mille mõju looduskeskkonnale on minimaalne ja talutav. Puidurafineerimistehas toodaks rohelist elektrienergiat ja hulgaliselt erinevaid biomaterjale, mis võiksid tulevikus olla tooraineks nii tekstiili-, paberi-, keemia-, kosmeetika- kui ravimitööstusele. Tehas looks baasi uuenduslike biotoodete arendamiseks, kasutades selleks ära Tartu ülikoolide teaduspotentsiaali. Tehas oleks hinnatud tööandja ja uuenduskeskus kogu Baltikumis ning suurendaks metsaomanike, sealhulgas Eesti riigi metsast saadavat tulu. Praegu eksporditakse suurem osa Eesti metsadest saadavast paberipuidust feodaalriigi kombel toormaterjalina Skandinaaviasse, kus teenitakse ka selle väärindamisest saadav tulu.

Me tõesti praegu veel täpselt ei tea, kuidas mõjutaks tehas Emajõe kvaliteediklassi. Sellele küsimusele saab vastata alles pärast keskkonnamõjude hindamist ning tehase tehnoloogia, sealhulgas puhastusseadmete detailset projekteerimist. Praegu saame öelda, et Euroopa tööstusettevõtted peavad tagama keskkonnasõbraliku tootmise. Nii tootmistehnoloogiad kui puhastusseadmete tehnoloogiad on viimasel kümnendil arenenud väga kiiresti ning praegu on võimalik vähendada tehase keskkonnamõju piirideni, mis veel kümmekond aastat tagasi oli kättesaamatu. See tähendab, et ka lõhnavaba puidurafineerimistehas on täna juba reaalsus, ning meie plaani ei saa võrrelda vanemate olemaolevate tehastega. Igal juhul on Euroopa Liidus minimaalselt kohustuslikud parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuded.

Puidurafineerimise tehnoloogia on viimasel viieteistkümnel aastal teinud suure arengu ja tempokalt luuakse uusi lahendusi, mis võimaldavad keskkonnasäästlikku majandamist. Kui kolm aastat kestva planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise tulemused on selgunud, võrdleme maailma tipp-tehnoloogiat ja siinseid keskkonnatingimusi eesmärgiga leida Eestisse ja valitud asukohta sobivaim lahendus. Kui Eesti keskkonda sobivat, st piisavalt väikese mõjuga tehnoloogiat ei leita, siis seda tehast ka ei rajata.

Est-For Invest projekti arendajana on määratlenud piirkonna, kuhu me peame tehase rajamist võimalikuks ja konkurentsivõimeliseks. Teistesse Eesti piirkondadesse, sealhulgas Kirde-Eestisse, tehase rajamise huvi Est-For Investil puudub, kuna meie arvutustest tulenevalt peab pikas ajas konkurentsivõimeline tehas asuma tooraineressursi keskel, mitte selle serval mere ääres. Kui uuritaks selliseid piirkondi, kuhu keegi midagi rajada ei soovi, oleks tegemist üldsuse ning avaliku arvamuse eksitamisega. Täpse asukoha leidmine arendaja soovitud piirkonnas on riigi eriplaneeringu protsessi osa.

Loe veel

Rakendusuuringute keskuse CentAR analüütikud jõudsid järelduseni, et tehase rajamine vähendaks hakke- ja paberipuidu transpordiks kuluvate sõidukilomeetrite hulka Eesti teedel 12,5 protsendi võrra. Liikluskoormuse vähenemist põhjustab tõsiasi, et kui praegu eksporditakse hakke- ja paberipuit Skandinaaviasse, mis eeldab toormevedu rannikul asuvatesse sadamatesse, siis tehase olemasolul saaks toorme transportida geograafiliselt lähemale ehk Emajõe äärde. Kindlasti tuleb liiklusskeemide koostamisele ja liikluskoormuse hajutamisele pöörata planeerimisprotsessi käigus suurt tähelepanu, kõige olulisem on aga suunata võimalikult suur osa veomahtudest raudteele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare