Puidust uksed ja aknad lähevad kallimaks
Viise sõnul ei mõjuta toodangu hinda üksnes saelaua kallinemine, ka klaasi ja metallosade eest küsitakse senisest rohkem. “Eks meie kasumimarginaalid jäävad sel aastal kindlasti väiksemaks kui varem,” ennustas Viise.
Hinnatõus pole aga pidurdanud klientide ostusoovi ning nõudlus on pigem kasvanud kui kahanenud. Tarneajad võivad Aru Grupis olenevalt tootest ulatuda kuni kuue nädalani.
Uus hinnakiri
Kõikvõimalikku puidukraami müüva Puumarketi ostujuht Urmas Liivak sõnas, et järsk hinnatõus tabas neid 1. juulil, mil suuremad saeveskid hakkasid oma toodangut müüma uue hinnakirja alusel. “Saematerjali hind tõusis sisuliselt kümme protsenti, aga oli ka neid toote-gruppe, kus tõus oli 20 protsenti,” ütles Liivak. Näiteks ehituslik lauamaterjal kallines koguni 25 protsenti.
Liivaku sõnul olid ka nemad sunnitud järsult hinda tõstma, seega saab voodri- ja põrandalaudu ning muud puidust toodangut nüüd keskmiselt kümme protsenti kallima hinnaga. Liivak arvas, et näiteks höövelmaterjali puhul võib karta, et see kallineb edaspidi veel kümne protsendi võrra.
Samas märkis Liivak, et kõrgetest hindadest hoolimata on igasugusest puitmaterjalist suur puudus ning nõudmine ületab märgatavalt pakkumise.
Peeter Pedomaa Põlvamaa osaühingust Peetri Puit, mis on keskendunud liimpuitkonstruktsioonide valmistamisele, tõdes, et saetud laua saab firma kätte märgatavalt kallimalt kui varem. “Kui enne maikuud maksis okaspuulaud 2200–2300 krooni tihumeeter, siis nüüd 2650 krooni,” võrdles Pedomaa. Tema sõnul liiguvad jutud, et neljandal kvartalil tõuseb hind 2800 kroonini. Eesti puidu kõrval ostavad firmad puitu ka Venemaalt, kuid ka sealsed hinnad on ülesmäge rühkinud, nii et kohati küsitakse Liivaku sõnul selle eest rohkemgi kui Eestis.
Hinda hoidis ületootmine
Stora Enso müügiettevõtte Puumerkki juhataja Raivo Olgo arvas, et saelaua hind on praegu sellisel tasemel, kus ta pidanuks olema juba paar aastat tagasi.
Olgo sõnul püsis see paari aasta jooksul muutumatuna, hoolimata sellest, et ümarpuidu hind tasapisi muudkui tõusis. Hinna hoidis stabiilsena saeveskite suur ületootmine, mis nüüd on tänu nõudluse kasvule lõppenud.
Hindu mõjutavad kõvasti ka Euroopa ja Lähis-Ida turud, kus ollakse valmis puitmaterjali ostma kõrge hinna eest. Et kogu toodang sinna ei voolaks, tõstavadki puidutöötlejad hindu. Olgo hinnangul jääb praegu Eestisse alla 50 protsendi siinsest puidust, ülejäänu rändab välja.
Ta märkis ka, et Euroopas on paljud saetööstused tegevuse lõpetanud, mis on samuti hinnatõusu põhjuseks.
“Ühest küljest on hinna üles ajanud maailmaturu hind,” märkis Puumarketi ostujuht Urmas Liivak. “Teisest küljest on meil suur osa Venemaa materjali, seal on ka kõikide asjade hind tõusnud, sest nende siseturg neelab kohutava hunniku materjali iga hinnaga ning see ajab Venemaa hinnad kõrgeks.”
Männipalgi keskmine hind RMK kodulehekülje andmetel on sel aastal tõusnud samuti keskmiselt kümme protsenti. Kui 2005. aastal maksis tihumeeter keskmiselt 807 krooni, siis tänavu on viie kuu keskmine 849 krooni.
Mööbel ei kalline eriti
AS-ist Valga Gomab Mööbel öeldi, et väga suurt hinnatõusu ette näha ei ole, kuigi mõnevõrra on toorme hind tõusnud.
Ka tellimusmööblit valmistavast Tallinna firmast Astyle Eesti OÜ öeldi, et mõnevõrra hind tõuseb, ent kui palju täpselt, ei oska öelda. Kel varasemast ajast tellimus sees, see hinnatõusu kartma ei pea, ent praegu mööblit ostma minnes võib arvestada, et senise hinnaga enam uut kappi või lauda koju ei soeta.
Hinnatõusule ei avalda mõju üksnes puitmaterjali kallinemine, vaid ka transpordi- ja tööjõukulud, nagu ka muudes valdkondades.
