Kõigepealt faktid. Statistikaameti liigituse “Puit, puidutooted ja puusüsi” andmeil toodi neid tooteid eelmisel aastal Venemaalt 2,8 miljardi krooni eest. Suur summa. “Tegelikult me Venemaalt osta ei taha, see on sundkäik,” ütleb selle kohta aga metsatööstuse liidu tegevdirektor Andres Talijärv. Eestis ei raiuta piisavalt metsa, täpsemalt öeldes enam ei raiuta. Kui veel mõne aasta eest toodi Eesti metsadest aastas välja 10–11 miljonit tihumeetrit puitu, siis nüüdseks on aastane raiemaht kahanenud viiele-kuuele miljonile tihumeetrile. Metsameeste arvates on põhjuseks ebasoodsas suunas muutunud maksundus.

Nimelt kuulub suur osa metsast eraisikutele, kuid eraisik peab metsa müües tasuma tulumaksu. Ettevõtetel seda koormist pole ja nii on erametsaomanikud sattunud ebaõiglasse konkurentsi. Eesti ühe suurema saetööstuse, aktsiaseltsi Toftan tegevdirektor Martin Ehala kirjeldab olukorda, kus omanikul on kasulikum lasta puudel ära mädaneda, selle asemel et tegelda majandamisega. Nii tuuakse Eestisse puitu kust saab – Venemaalt ja Lätist aga ka Rootsist ja Soomest.

“Nuumame praegu Putini rezˇiimi oma 150 miljoni krooniga aastas,” viitab Talijärv Vene puidutollidele, mida Eesti ärimehed maksavad. Selle aasta juulist tõuseb palgitoll juba kümne euroni ja 2009. aasta 1. jaanuarist 50 euroni. See ei puuduta ainult Eestit, vaid hakkab kehtima kõigile. Pronkssõdur ei puutu asjasse ja Venemaa oleks Eesti puiduärimeeste jaoks partnerite reast välja langenud nii ehk naa.

Soome võitleb Vene tollidega

Võib olla kindel, et euroliidu ja Venemaa ülehomsel suurkohtumisel Samaras võetakse päevakorda ka puiduäri küsimus. Taganttõukajateks on soomlased ja rootslased. Soome väliskaubandusminister Paavo Väyrynen vestles eelmisel neljapäeval puidutollidest Soome ajakirjanikega ning ütles: “Oleme optimistlikud, aga tegu on Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste kõnelustega.” Moskva poolt vaadates on Läänemeremaade puidu kokkuostjate asemel suuremaks ohuks hoopis kiiresti suureneva puidunäljaga Hiina.

Puidutollide pärast lobimine jääb Brüsseli ja Moskva vahele. Eesti metsamehed saavad tekkinud olukorda kasutada aga Toompeale selgitamiseks, et maksuküsimused laheneksid ja kohalik raiemaht kasvaks. Poliitiliselt võib olukord olla pinev, kuid puiduärimeeste jaoks võib probleem laheneda soodsalt.