Eesti suurima metsaomaniku, riigimetsa majandamise keskuse juhatuse liige Tavo Uuetalu nentis, et kuna mets on kõikjal vett täis, on keskusel puidutarnete täitmine keeruliseks muutunud.

“Kui kõvematel lankidel on võimalik veel masinatega oksapatjadel raiuda, siis puitu pole enam välja võimalik vedada, sest metsateed lagunevad lihtsalt ära,” kirjeldas Uuetalu nutust olukorda. “Õnneks on puiduturul praegu nõudlus madal, muidu oleksime tarnete täitmisega tõsises hädas.”

Uuetalu tunnistas, et raiega on RMK tänavu enam-vähem graafikus püsinud vaid tänu sellele, et juulikuus oli võimalik metsas korralikult tööd teha. “Kui aga praegune ilm peaks veel edasi kestma, siis prognoosime, et kümme kuni kaksteist protsenti kavandatud aastasest raiest jääb paremaid ilmaolusid ootama,” märkis ta, lisades, et kui peaks ka soe talv tulema, jääb veelgi suurem kogus raiumata. “Natuke aitaks, kui oleks kaks-kolm nädalat kuiv.”

Uuetalu osutas, et kui sadu jätkub ja ka külma talve ei tule, on kindlamast kindlam, et puiduturul tekib toormenappus. “Kusagilt pole ju puitu asemele tulemas ja sellel võivad olla puidutööstustele tõsised tagajärjed,” viitas ta, et saeveskitel on põhjust ärevust tunda.

Eesti suurimaid saeveskeid omava Stora Enso Baltimaade puiduvarumisüksuse juht Rait Hiiepuu ütles, et taevataat mõjutab praegu puidutööstust päris tugevalt. “Imavere saeveskil praegu veel toormega probleeme pole, aga kui säärane olukord kestab, siis kindlasti tekib,” sõnas ta.

Hiiepuu pidas Uuetalu nimetatud musta stsenaariumi täiesti reaalseks. “Nii nagu ei saa puitu kätte riigimetsast, ei tule seda ka erametsast,” nentis ta. Venemaalt tema sõnul puitu ei tule, sest sissevool on kõrgete tollitariifide tõttu peaaegu lakanud, samuti pole taevataat säästnud ka Loode-Venemaa metsamehi.

“Küsimus on igal juhul tõsine, eks igaüks vaatab praegu oma võimalusi üle,” nentis Hiiepuu, lootes siiski, et olukorra päästab külm talv. “Jääb üle üksnes taevasse vaadata ja küünal põlema panna.”

Eesti tanklaid ja kauplusi müüdavate küttepuudega varustav Kuberi Kaminapuude OÜ omanik Raul Isotamm arvas, et kuna küttepuudeks mineva puidu varumine käib enamjaolt talvel, siis vähemalt esialgu sajuilm küttepuude hinda ei mõjuta. “Hinna puhul sõltub kõik sellest, milline tuleb talv,” osutas Isotamm.

Veebis www.soov.ee pakutakse praegu müüa eri hinnaga küttepuid. 30–50 sentimeetri pikkuste kasehalgude ruumimeetri eest küsitakse 550–650 krooni, lepa eest 550-580 ja haava eest 600 krooni.