Putin on miljardäri sihikule võtnud. Mida ta jahib?

Venemaa rikaste jaoks on olukord muutunud ohtlikuks. Kui sa ringi kõnnid, pead aeg-ajalt üle õla vaatama. Miks? Sest president Vladimir Putin on võtnud järjest sihikule miljardäre, kes enne tema valitsemisaega riigis rikkaks on saanud. Järgmine mees on juba pihtide vahele võetud, kirjutab Celebrity Networth.

Putini režiimi ajal on rikkureid pandud vangi, keelatud neil riiki sissesõit või on neil kästud vara Kremlile anda. Lisaks varanduse ja karjääri kaotusele on üks inimene pidanud ka surema. Isegi olles Putini sõber ei või kindel olla, kas ta sulle järgmisel hetkel selga ei pööra.

Putin on tegutsenud sel moel aastaid. Tema esimene kohtumine Venemaa ärihiidudega toimus 28. juulil 2000. aastal. Meediamogul Vladimir Gusinskit ei olnud kohal, sest ta oli türmi heidetud ning temalt telekanal ära võetud. Boriss Berezovskil oli suur roll Putini presidendiks saamises, aga ka teda ei olnud kohal. Tema oli otsustanud jääda Londonisse, et Putin teda kinni panna ei laseks.

Mihhail Hodorkovski oli kohal, aga ei läinud kaua aega, kui ta oma naftafirmast loobuma pidi (see läks valitsuse kätte) ning ta veetis kokku 10 aastat vangikongis. Kohal oli ka pankur Sergei Pugatšov. Hiljem kaotas ta oma osaluse Vene valitsusele ja kolis Prantsusmaale.

Tol kohtumisel oli ka Viktor Vekselberg. Viimased 16 aastat on miljardär hoidnud end vaos ja teinud kõik, et olla Putini radaril. Siiani on tal hästi läinud. Ajades kokku oma 10,9 miljardi dollari suurust vara on mees hoolikalt loonud endast tõelise patrioodi kuvandit. Ta on nimelt Venemaale toonud kaotatud aardeid nagu maailma suurimate Fabregé-munade kollektsiooni ning Vene filosoofi Ivan Ilijni arhiivi. See on mees, keda Putin oma kõnedes tsiteerida armastab. Niisiis on lojaalsus peaaegu saanud Vekselbergi teiseks nimeks.

Aga ega see tähenda, et Putin sind rahule jätab.

Kuu alguses arreteeriti Venemaal kaks Vekselbergi lähimat äripartnerit Boriss Vainzihker ja Jevgeni Olhovski. Tagaotsitavate nimekirja lisati kolmaski Vekselbergi liitlane Mihhail Slobodin. Viimane on (tegelikkuses oli) Venemaa ühe suurima mobiilifirma VimpelCom tegevjuht. Ta on ka ühe Vekselbergi firma, T Plus, nõukogu esimees. Slobodin pääses arreteerimisest, kuna viibis riigist eemal. Kui mees kuulis vahistamistest, siis loobus ta koheselt VimpelComi juhi kohast. Arvestades ajalugu on tal tõenäoliselt targem mitte koduriiki naasta.

Niisiis on Viktor Vekselbergil muret küllaga. Putin tundub sihtivat ka teda. See on märguanne, et mehel on midagi, mida Kreml soovib. Tõenäoliselt soovibki Putin Vekselbergilt tema T Plus energiafirmat. Seda võib vaja minna ühel Putini miljardärist sõbral. Nii see käib - kui sul on midagi, mida Putinil on vaja või sul on liiga suur võim ning liiga palju raha, siis oled sa ohus. Heal juhul saad sa riigist põgenema.

Nagu kõik teised Venemaa miljardärid on ka Vekselberg põhimõtteliselt Kremli vang.