Putin tahab muuta Vene linnad elamisväärseks

 (156)
Vene linn Toržok
Vene linn ToržokFoto: Alexey Savostin, Sputnik/Scanpix

Vene president Vladimir Putin loodab panustada miljardeid dollareid nii suuremate kui väiksemate linnade kaasajastamisse ja hoida sellega ära sealsete elanike koondumise riigi pealinna, Moskvasse.

Ühel detsembrikuu pühapäeva hommikul saabus tulevik Venemaal Tveri oblastis asuvasse väikelinna Toržoki, mis asub 250 kilomeetrit Moskvast loodesuunas, kirjutab Bloomberg. See tuli punase elektrirongi kujul, mis jõudes 50 000 elanikuga linna lumiste metsade keskele rajatud raudtee abil.

Kuigi rongi sisseõnnistussõitu tegi kaasa vaid tosin reisijat, oli nende hulgas ka ettevõtja Tatjana Sokolova, kes on üks neist, kelle ülesandeks on aidata erinevaid Vene linnasid elamisväärseks muuta. Toržok on tema sünnilinn.

Kui viimase kümne aasta jooksul on Vene president Vladimir Putin suutnud hoida oma populaarsust kodus kõrgel tänu tervele reale nn välispoliitilistele sammudele – olgu see siis sissetung Ukrainasse, Süüria pommitamine või uute relvasüsteemidega hooplemine –, siis viimasel ajal on Vene inimestele märksa olulisemaks muutunud aeglane majanduskasv ja pensionikriis. See on hakanud kõigutama ka Putini populaarsust.

Nii püüab Kreml järjest enam propageerida 2011. aastal alguse saanud mitukümmend miljardit dollarit maksvat programmi, mille eesmärk on nii Vene suur- kui väikelinnade moderniseerimine. Viimase nelja aasta jooksul on selle programmi toel ainuüksi Moskvasse suunatud ligi 32 miljardit dollarit.

Seotud lood:

Üle 40 linna saab programmist kasu

Kuigi Vene pealinnas on selle raha abil elluviidud muudatused olnud kadestamisväärsed, on Moskva kõrval sama programmi raames olulisi rahasüste saanud veel 40 väiksemat Vene linna üle terve riigi. Kokku elab nendes linnades 23 miljonit elanikku.

Umbes 1,5 miljardit dollarit on iga-aastaselt läinud riigi taristusüsteemide kaasajastamisse – nii raudteede, tänavate kui ka väljakute moderniseerimiseks. Miljardeid on lubatud ka tulevikus selle tarbeks eraldada. Samas olukorras, kus alles hiljuti tabas tervishoiusüsteemi eelarvekärped ja tahetakse tõsta pensioniiga, tekib küsimus, kaua venelased lasevad ennast selle programmiga veenda.

Varasemalt valitsuse heaks töötanud poliitikaanalüütiku Abbas Galljamovi sõnul on Vene inimesed järjest enam mures oma elukvaliteedi ja seda mõjutavate teemade pärast. Putini plaani taga näeb ta aga sama motiivi, mis seal alati on olnud. „Nad on käinud igalpool Euroopas ja nüüd tahavad, et Venemaa oleks parem kui Lääs,” põhjendas ta.

Üks neist linnadest, mis peab nägema paremini välja kui Lääne-Euroopa linnad, on Toržok, mis asub Tveri jõe kaldal, paistab silma katedraalide rohkusega ning on tuhandeaastase ajalooga. Paljud Moskva elanikud käivad seal tihti suvitamas.

46-aastane Tatjana Sokolova oli teismeline, kui ta kodulinnast lahkus ja Moskvasse kolis. Ettevõtlushariduse saanud Sokolova oli Moskva vanade ja hüljatud tehasehoonete taas kasutusse võtmise programmi üks eestvedajatest. Üks neist oli ARMA tööstuslinnak, kus täna asuvad kontorihooned, restoranid ja kohvikud ning mis on saanud üheks linna kaasajastamise musternäiteks.

Ühel päeval sattus Sokolova lugema üliõpilaste projekti, mille eesmärgiks oli tema sünnilinna Toržoki taaselustamine läbi turismi. Nii asus ta ise korraldama sinna nädalavahetuse reise Moskva elanikele.

Ka on Toržoki linn saanud noore, 37-aastase linnapea Aleksandr Mentšikovi, kes on panustanud palju linna peamiste vaatamisväärsuste renoveerimisse erinevate arenguorganisatsioonide rahadega. Koos Sokolova meeskonnaga on töötatud täiendavate projektide kallal, mis aitaks linna veelgi moderniserida.

Eesmärgiks tugev keskklass, kes ei taha kusagile minna

Vene elanikest umbes 80% elab linnades. Putini sõnul on tema linnade kaasajastamise plaani eesmärk aidata kaasa aktiivse ja kriitilise massi kesklassi sünnile, kes ei lahkuks oma kodulinnast, et Moskvas või hoopis välismaal paremat elu leida.

Loe veel

Kuigi on terve rida neid, kes nimetavad Putini plaani puhtaks edevuseks, näitas 2018. aasta PwC uuring, mis võrdles elatustaset 14 suurlinnas maailmas, et Moskva elanikud on senisest rohkem rahul nende sammudega, mis on võetud ette linna kaasajastamiseks. Seejuures hinnati nii eluasemete kvaliteeti, meelelahutusvõimalusi, transpordisektorit ja sotsiaalselt infrastruktuuri.

Küll aga ütleb poliitikaanalüütik Abbas Galljamov, et tema fookusgrupi uuringud on näidanud, et venelased on märksa rohkem mures oma pensionite ja palkade pärast ega pea oma elu põhiprobleemiks seda, et neil oleks ilusad kõnniteed või õdusad kohvikud, kus oma raha kulutada.