Vedomosti kirjutab, et presidendi pressiesindaja soovitas ajakirjanikel, kes panga võimalike ümberkorralduste kohta infot küsisid, anda uuele juhile aega end asjadega kurssi viia ja alles seejärel edasiste plaanide kohta pärida.

Samas oli suures rahahäads panga juhivahetus oodatud. Vedomosti allikas kinnitas, et veel eelmisel neljapäeval pidas Dmitrijev riigifirma juhtidega koosolekut, kuid oletas, et tõenäoliselt tuleb meeskonnas muutusi.

VEB ei ole klassikaline pank, tegemist on nn mitteärilise ettevõtmisega, arengupangaga, mille ülesandeks on majandusele arenguvõimaluste loomine. 2007. aastast, mil võeti vastu Arengupanga seadus, on VEB-i peamine suund olnud suurte investeerimisprojektide rahastamine, mida kommertspankadest pärit laenudega mingil põhjusel finantseerida ei ole võimalik.

Kuuldused Dmitirijevi lahkumisest hakkasid levima eelmisel sügisel, kui arutleti, mida riigile kuuluva panga suure võlakoormaga ette võtta. Panga kõige suurem probleem on nn eriprojektidele antud laenud. Need on Sotši olümpiaehitised, mida finantseeriti nõukogu korraldusel ja mis tulu ei too. Lisaks Ukrainale antud laenud.

Panga probleemide lahendustena on välja pakutud riigiabi ja probleemsete varade riigile üle andmist.

Finmarket kirjutab, et täpsed sammud selguvad alles pärast põhjalikku varade seisu hindamist. Kui üks varasemaid plaane nägi ette panka 150 miljardi rubla suunamist, siis viimasest valitsuse arutluskavast on see number eemaldatud.

Ametist vabastatud Dmitrijev kinnitas jaanuaris, et selle aasta esimene kvartal möödub valutult, kuid teises kvartalis on riigifirmal finantstuge vaja. Jutt käis 1,3 triljonist rublast. Sellist summat on pangal tarvis, et oma kohustusi 2020. aastani täita. Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli panga kahjum 59,5 miljardit rubla ja aasta üheksa kuu kokkuvõttes 113 miljardit rubla.