Boris Rotenberg, kelle vara väärtuseks hinnatakse üle 1 miljardile dollarile, esitas 4. oktoobril Helsingi kohtule avalduse OP panga, Rootsi Handelsbanki, Danske panga ja Nordea panga vastu, vahendavad Taloussanomat ja Dagens Industri.

Helsingi kohus kinnitas küll kohtuasja olemasolu, kuid ei soovinud selle sisu lähemalt avada. Kohtuasjaga seotud dokumendid ei ole avalikud. Pankasid teavitati kohtuasja olemasolust tänaseks kümmekond päeva aega tagasi ning neil on nüüd 30 päeva aega kaebusele vastata. Ei Rotenberg ise ega pangad soovi asjas kommentaare jagada.

Kuigi Nordea panga riskijuhtimise direktor Julie Galbo ei soovinud kohtuasja detaile kommenteerida, märkis ta, et antud kohtuasi illustreerib hästi rahapesu vastase võitluse keerukust.

„Meil on terve rida regulatsioone, mida me peame oma tegevuses järgima. Selleks, et üldse rahapesuga efektiivselt võidelda, on vaja aga üleilmset konsensust, kellega ja mille pärast me võitleme,” märkis Galbo. Ühtlasi rõhutas ta vajadust suurema koostöö järele nii ametiasutuste kui pangandussektori vahel.

Kusjuures, Galbo oli ka see, kes neljapäeval Bloombergile antud intervjuus tunnistas, et ta on üsna hästi teadlik ettekirjutustest, mis neile pangana on varasemalt tehtud seoses rahapesu vastaste meetmetega, küll aga lausus ta, et ei oleks üllatunud, kui Ameerika ärimehe Bill Browderi – kes on Danske kõrval ka Nordea vastu esitanud süüdistuse rahapesukahtluses –, väited ebaõigeks osutuvad.

Vene oligarh Boris Rotenberg ja tema vend Arkadi Rotenberg sattusid 2014. aastal USA poolt kehtestatud Vene-vastaste sanktsioonidest mõjutatud ärimeeste nimekirja. Mäletatavasti kehtestasid nii USA kui EL Venemaa vastu sanktsioonid seoses Krimmi ala annekteerimisega ning sõjategevusega Ida-Ukrainas.

Kuna Boris Rotenberg on Soome kodanik, ei kehti talle küll Euroopa Liidu poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid, küll aga peavad Euroopa Liidus tegutsevad pangad pidama kinni USA sanktsioonidest. Rotenberg on muuhulgas seotud ka Vene riigipea Vladimir Putiniga.