Putini tahab kontrollida strateegilist tööstust, sealhulgas Balti transiiti
Kremli püüdlused Jukose ülevõtmiseks viitavad jõujoonte kandumisest nafta- ja gaasitööstuses riiklike firmade kasuks nagu Lukoil ja Gazprom. President Putin soovib tugevdada keskvõimu positsioone ka teistes strateegilistes sektorites nagu pangandus, meedia ja Eestit puudutav transiit. Transiidianalüütik Raivo Vare on seisukohal, et koos kontrolli koondumisega ?oma meeste? kätte nafta- ja gaasiäris soovitakse kontrollida ka ekspordikanaleid Eestis, Lätis, Leedus ja Peterburi piirkonnas ja loomulikult Lätit läbiva naftatoru kontroll.
Riiklik kapitalism
Riigi üle tugeva poliitilise kontrolli saavutatuna on Putin ja tema õukond alustanud kontrolli kehtestamist Lenini sõnade kohaselt ?juhtivate tippude? üle majanduses. See ei tähenda küll otseselt seda, et Venemaa alustab taasriigistama erakapitali või et välisinvesteeringud aetakse välja. Küll aga tähendab see, et Kreml otsustab, kes võib ja kes ei või investeerida Venemaale.
22. juulil, kui Jukos teatas võimalikust pankrotist ja firma toodangu peamised hankijad olid surutud vastu seina, kohtus Venemaa president Vladimir Putin Kremlis ConocoPhillipsi juhi Jemas Mulva ja juba nõukogude aja õlikuninga Vagit Alekperoviga, kes täna juhib Venemaa naftatootmise lipulaeva Lukoili.
Presidendil oli härra Mulvale paar head uudist: valitsus oli just otsustanud müüa 7,6% Lukoili aktsiatest ja andis signaali, et ConocoPhillips on oma pakkumisega teretulnud. Putin lisas, et ta sooviks palju rohkem Vene ja USA firmade kootööd.
Investorid olid üllatunud. Kas peaks nad ostma aktsiaid seetõttu, et Jukos, Venemaa suurim naftakompanii, oli viidud valitsuse tegevuse tõttu pankroti äärele või seetõttu, et venelased soovisid nende tulekut riiki? Näiliselt vastuolulise küsimuse taga oli selgelt märgata valitsuse sõnumit: ?Meie juhime!?.
?Juhitud demokraatia? põhimõtted, mis on viinud tänaseks poliitiliste protsesside totaalse kontrollini Kremli poolt, viiakse edukalt ka ärisse. Küsimus on: kes hakkab juhtima majanduse raskekahurväge?
Üks grupp, kes on saamas kasu riigi rolli suurenemisest strateegilistes majandusharudes, on siloviki ? inimesed, kelle taust on julgeolekuteenistus ja sõjavägi ning kes kaotasid oma positsioonid 1990-ndate keskel. Kuu aega tagasi nimetati Putini administratsiooni asejuht ja siloviki?dele lähedalseisev Igor Sesin riikliku naftakompanii Rosneft juhatuse esimeheks. Sesin, kes tegutseb kui ?uksehoidja? Putini juurde, arvatakse otseselt olevat ka Jukose rünnakute taga. Tema määramises näevad paljud analüütikud võimalust, et just Rosneft hakkab kontrollima Jukose aktsiaid.
Vladimir Putin on mitu korda teinud avaldusi eraomandi pühadusest ja vajadusest kaitsta välisinvestorite vara Venemaal. Samal ajal näitavad Vene valitsuse meetodid juhtivate naftakompaniide staatuse ja omanike struktuuri muutmisel, et tegelikkuses on vara ümberkantimine võimalik.
Oligarhid kinni
Pretsedendid said alguse Putini esimesel valitsusajal, kui eksiilis olev oligarh Boriss Berezovski sunniti loobuma tema valduses olevatest ORT TV aktsiatest teise oligarhi, Roman Abramovitsi kasuks. Teine magnaat Vladimir Gussinski andis vangis istudes oma õigused talle kuuluvates meediaettevõtetes üle Gazpromile.
Kriminaalkorras kinnipeetava Mihhail Hodorkovski puhul eeldatakse, et ta loobub Kremli kasuks oma õigustest Jukoses. Kuigi Hodorkovski tegi selle aasta juunis avalduse pankroti ärahoidmiseks, ei ole Vene valitsus sellele tänaseni reageerinud.
Enne Vladimir Putini saamist presidendiks oli Venemaa poliitiline eliit mõjutatud mitmest finants- ja tööstusgrupist, millest suurimad olid Alfa, kelle hallata olid Tjumeni Naftakompanii aktsiad, Menatep (Jukose omanik), Interros (Sidanco) ja Boriss Berezovski ning Roman Abramovitši (seotud Sibneftiga) grupp. Kuid mõjukas oli ka Vagit Alekperovi juhitud Lukoil ja väiksemad struktuurid.
Kui Putin sai Venemaa presidendiks, siis mõned grupid säilitasid oma mõju või isegi mõnevõrra suurendasid seda. Need olid Alfa, Abramovitsi Millhouse ja Putini esimese valitsemisaasta ajal Menatep. Teised nagu Interros, Berezovski ja Alekperov distantseerusid või nad eemaldati otsese võimu juurest.
Mehed St. Piiterist
Koos Putiniga sai uueks jõuks Venemaa poliitilises eliidis klann nimega ?mloviki) kaudu. Mehed tunnevad üksteist Peterburis töötamise päevilt.
Pärast seda, kui Putin vahetas välja kogu jõustruktuuride tipp-ešeloni ja paigutas oma mehed ka Gazpromi etteotsa, sai sellest seltskonnast automaatselt mõjujõud, kelle käsutuses olid väga suured finantsvahendid. Praktiliselt kogu Venemaa gaasitööstus.
Praegu hoiab valitsus Gazpromi aktsiatest 37% ja soovib oma osalust tõsta 51 protsendini. Aleksei Miller, Putini mees firmas, on juba ostnud tagasi osalusi teistelt firmadelt ja endistelt juhtidelt. Tema eesmärk on teha Gazpromist riikliku kontrolli all olev energeetikasektori aktivate holdingfirma. Hetkel on Gazpromi käes kümme protsenti Venemaa teise suurema monopoli, Venemaa Ühendatud Energiasüsteemi (VÜE) aktsiatest. Ka VÜE, mida juhib eelmise kümnendi Venemaa suur reformaator Anatoli Tšubais, reformid on külmutatud.
Kui energeetikasektor on Venemaa majanduse tugisammas, on riik tugevdamas oma positsioone ka panganduses. Panganduses domineerib ikka veel Hoiupank, kellel on 20 000 kontorit üle Venemaa ja kes hoiab 62% kõikidest deposiitidest. Samal ajal, kui Venemaa Keskpank surub pangandusreformidele, ei ole tal plaanis lõhkuda Hoiupanga monopoli.
Praegu Venemaal toimuv panganduskriis tekitab inimestes usalduskriisi erapankade vastu ja tsementeerib veelgi rohkem riiklike pankade, Hoiupanga ja Väliskaubanduspanga positsioone. Kontroll panganduse üle annab valitsusele võimaluse suunata kapitale nendesse valdkondadesse, mis on hetkel nende eelistused.
Kriminaalsüüdistused, mis prokuratuur on esitanud Jukose vastutavatele isikutele, kinnitavad, et suuremate finantsgruppide vahel leiab aset jõujoonte ümbermängimine. Seda kinnitab osaliselt ka fakt, et nii ?mehed St. Piiterist? kui ka Alfa pidasid Jukose ja Sibnefti ühendamist ohuks. Nad usuvad, et uus gigant oleks kõigutanud juba kujunevat uut poliitilist ja finantsmajanduslikku tasakaalu Venemaal.
Jeltsini ja Putini ?perekonnad?
?? Juba Boriss Jeltsini ajal kutsuti mõningaid gruppe, nagu Alfa ja Berezovski-Abramovitsi oma ?perekonnaks?, sest neil olid presidendi perekonnaga väga tugevad sidemed. Neil olid ka hüüdnimed nagu ?mehed Moskvast? või ?inimesed vanast Moskvast?.
?? Jukosele ja tema omanikele antud löökide järel lihtsustusid Venemaa poliitilise eliidi ja finantsgruppide seosed. Kuni 2003. aasta suveni domineeris kolm peamist rühma: St. Piiteri klann, Alfa ja Menatep. Peterburi mehed pakkusid Kremlile pangandusalaseid teenuseid, Menatep realiseeris ennast lobby kaudu duumas ja Alfa tegutses kui valitsuse ohutuse kindlustaja grupihuvide rägastikus.
?? Pärast Hodorkovski arreteerimist on ainult üks ?vana? finantsgrupp säilitanud oma renomee uue administratsiooni silmis. See on Alfa. Menatepi peamised omanikud on kas vanglas või välismaal.
?? Peale Alfa on ka Roman Abramovitsi Millhouse Grup endiselt Kremli soosingut nautimas. Kuid kui kauaks? On selge, et Sibneft on kasutanud maksude optimeerimisel samu meetodeid kui Jukos, kuid pole seni saanud tagakiusamise objektiks. Vaatlejate hinnangul on selleks põhjuseks Abramovitsi ja Putini isiklikud suhted.
Abramovitš lahendas Putini kasuks mõned delikaatsed probleemid nagu ORT TV, aidates selle firma üle võtta Boriss Berezovskilt.
?? Mistõttu ongi tänaseks ?Putini perekonnaks? kolm peamist poliitilist mängijat Venemaa poliitilisel areenil: St. Piiteri klann, Alfa ja Millhouse. Teised grupid on võtnud õppust Jukose juhtumist ja on hiirvaiksed. Teise ešeloni tegijad nagu Interros demonstreerivad absoluutset lojaalsust presidendile, andes raha ja muid vahendeid.
?? St. Piiteri klann on tugevdamas oma positsiooni ja vähendanud omakorda Alfa ja Millhouse mõju Kremlis. Presidendile on Peterburi meestel täna peaaegu ainukestena mõju strateegiliste otsuste tegemisel. Alfa ja Millhouse tahetakse suruda raasukeste korjajateks, kes tegelevad üksikute eritehingute läbiviijatena.
?? Presidendi administratsiooni allikad viitavad asjaolule, et St. Piiteri klann peab Alfa gruppi võistlejaks, kuid nad mõistavad, et väga ohtlik on pidada sõda kahel rindel korraga ? Jukose ja Alfa vastu.
KOMMENTAAR
Eesti transiit on haavatav
Raivo Vare, transiidiekspert
?? Venemaa on võtnud strateegilise suuna, et kontrollida oma loodusvarasid, eelkõige naftat ja gaasi ning selle transportimiseks vajalikke sadamaid ja terminale ehk nn outlet?e. Kas selle suuna realiseerimine puudutab Eesti transiiti? Jah ja ei.
?? Jah, sest toormesektori üm-berjagamise ja meie kaudu kulgeva transiidi suhtes kehtivad kolm järeldust: ?Võimule sõbralikud või lähedalseisvad? majandusjõud ja inimesed omandavad senisest suurema mõjuvõimu transiitkaupade liikumise üle.
Kreml soosib ja toetab konkurentsiväliseid vahendeid kasutades ?oma? sadamate arendamist, eriti Peterburi piirkonnas.
Samaaegselt suureneb ka ?oligarhide? ja regionaalsete majandusgruppide huvi teiste kaubagruppide, nagu puisteained väljaveoks. Seni on selles valdkonnas nii Balti kui ka Eesti operaatoritel ja sadamatel olnud kvalitatiivne eelis võrreldes Venemaa sadamatega.
?? Ei, sest ?oma klannihuvid? ja ?oma? sadamate arendamine Peterburi piirkonnas on olnud pika-ajaline objektiivne paratamatus.
On teada, et Venemaad huvitavad eelkõige need outlet?id, mis on ?toru otsas?. Eestis teadupärast naftatoru pole ja ei tule, küll aga on selline meie lõunanaabrite juures. Ning ennäe imet, Venemaa nimetaski hiljuti oma suursaadikuks Lätti Viktor Kaljušnõi, kes oli välisministri asetäitja. Tema juhtimise all viidi edukalt lõpuni Kaspia mere majandustsoonide jagamine Venemaa kavade järgi.
Allikad: artiklis on kasutatud Financial Timesi ja Venemaa Ühendatud Energiasüsteemide Uurimiskeskuse materjale.
