Putiniga koos töötanud ja Venemaalt pagenud ärimees kiidab Eesti ettevõtluskeskkonda
Eesti maksusüstem ning seadusandlus on täpne ja selge ning äri saab vabalt ajada kolmes keeles- eesti, inglise ning vene keeles, samas kui Lätis ja Leedus võib täheldada kohalike ettevõtete protsektsionismi, rääkis ettevõtja, Venemaalt poliitilistel põhjustel lahkunud Sergei Kolesnikov Lätis Cesises festivalil Lampa.
Kolesnikov kogus 2010. aastal kuulsust Dmitri Medvedevile saadetud avaliku kirjaga, milles rääkis „Putini palee“ ehitamisest Musta mere ranniku kuurortlinna Gelendžikisse, vahendab venekeelne Delfi.
Viimased viis aastat elab Kolesnikov Eestis ja tegeleb kinnisvara ning taaskasutustehnoloogiate rahastamisprojektidega.
Ta tõdes, et enne kolme Balti riigi vahel valiku langetamist analüüsisid tema inimesed põhjalikult Eesti, Läti ja Leedu ärikeskkonda ning võimalusi.
„Tulime järeldusele, et just Eestis on ettevõtlusvabadus kõige suurem, samas kui Läti ja Leedu on valinud kohaliku ettevõtluse protektsionismi tee. Arvestades, et suurettevõtlus on rahvusvaheline, on väga oluline selleks tingimuste loomine- selge ja arusaadav seadusandlus ning mitmes keeles asjaajamise võimalus. „Näiteks Eestis saab äri vabalt ajada eesti, inglise ja vene keeles: suhtlus pankadega, dokumentatsiooni ettevalmistus, töö notaritega, suhtlemine riigiasutustega on võimalik kolmes keeles ja puudub igasugune prioriteet,“ rääkis Kolesnikov, lisades, et Lätis ja Leedus on kahjuks antud kohalikele keeltele eelistus, mistõttu on kõik ettevõtja jaoks keerulisem. Samuti on tema sõnul Eestis selge maksualane seadusandlus. „Loomulikult on kõikidel suurtel firmadel ja ärimeestel nendes tingimustes kergem töötada ja just need kaalutlused olid meie otsustamise aluseks. Nende aastate jooksul me ei ole pidanud pettuma,“ kinnitas ta.
Üleminekuajal lõi biofüüsik Kolesnikov meditsiinitehnika loomisega tegeleva kooperatiivi, mis hiljem kasvas firmaks Petromed. Viimasest 51% kuulus Peterburi välismajandussidemete komiteele, mida juhtis toonane aselinnapea Vladimir Putin.
Kolsenikovi sõnul kohtusid nad Putiniga sageli ja osalesid ühistel nõupidamistel. „Aga ükski inimene maailmas ei osanud siis ette kujutada, kelleks Putin saab. Peamine on, ja ma olen selles veenudnud, et seda ei osanud arvata ka tema ise,“ rääkis Kolsenikov. „Kerkis ta ju riigijuhiks mitte poliitilise võitluse tulemusena, vaid määrati selleks,“ lisas ta.
2011. aastal rääkis Kolesnikov portaalile Snob, et mõnda aega pärast Peterburis võimu vahetumist nende koostöö Putiniga jätkus. Toona, 2000-ndate alguses oli Kolesnikov suur Venema presidendi toetaja ning pani talle suuri lootusi. Sellessamas intervjuus avaldas Kolesnikov ka skeemi, kuidas tema ettevõte töötas „Putini inimestega“, hankides meditsiinitehnikat ning moderniseerides erinevaid asutusi. Ostud tehti Venemaa suurärimeeste annetuste eest ( Abramovitš, Mordašov jt) ja 35% lepingusummadest kanti välismaise offshore'i arvetele. Need summad, nagu Kolsenikovile selgitati, plaaniti edaspidi kasutada „investeerimisfondi moodustamiseks, mis paigutab raha Venemaa majandusse ning kõrgtehnoloogilise tootmise arendamisse“.
Edaspidi selline koostöö laienes: raha pigutati erinevatesse tehastesse, vabrikutesse ja muudesse "investeerimisprojektidesse“. Üks sellistest, pärast kriisi algust ainuke, oli ka palee Gelendžikis.
Ärimees ei kahelnud, et see ehitati Putini jaoks isiklikult.
2010. aastal otsustas Kolesnikov enda valduses oleva informatsiooni avalikustada. Ta tegi seda avaliku kirja kaudu Dmitri Medvedevile. Andmeid kontrollisid ameerika juristid ning avadas selle Washington Posti kolumnist David Ignatius.
Kremli ametiisikud ei kinnitanud, et Gelendžiki loss ehitati Putinile. Kolesnikov lahkus seejärel Venemaalt ning asus elama Eestisse.
Dokumentaalfilmis "Putini varjatud varandus" rääkis Kolesnikov "väikeseks Versailles' lossiks" nimetatud Gelendžiki paleest ja tema sõnul on ta aidanud Putinil temaga koos äri ajades mitmesaja miljoni dollari võrra rikkamaks saada, kuid sõprusest lahti öeldes sai ta presidendilt isiklikult tapmisähvarduse.
