Olümpiamängud läksid Venemaale maksma meeletu summa, 51 miljardit dollarit. Mitte, et see oleks pidanud nii olema. Väga palju toimus nö sikutegemist ja rahakantimist. Näiteks suusahüppemägi koos selle ümber asuvaga pidi alguses maksma 40 miljonit dollarit, aga see kasvas lõpuks 300 miljonini. Sellega seotud olnud ärimees põgenes korruptsioonisüüdistuste eest teadmata suunas.

Venemaa juhid lubasid, et olümpiamängude eest maksavad suures osas ülirikkad erainvestorid ehk oligarhid. Nii tehtigi. Kuid nüüd, aasta pärast mängude algust, on selge, et Sotši on pommiauk ning vähemalt kaks oligarhi on tasakesi oma investeeringud riigile kinkinud. See ei ole hea, sest nendega koos kingiti ära ka pangalaenud. Nüüd maksavad suurte rajatiste eest ikkagi maksumaksjad.

Ärimeestele on see võimalus leevendada valu, mida on teinud nii investeering ise kui ma tänane majandusolukord. Putini kriitikud saavad aga taas näidata, kuidas riigi rikkamad on presidendi kaitse all.

Kaks suurinvestorit on seni teada olevalt oma vara koos võlgadega riigile andnud. Kokku siis 3 miljardi dollari eest varasid. Seda kinnitas Associated Pressile Venemaa asepeaminister. See kõik on Putinile suureks peavaluks, kes peab oligarhide soovidele alluma, et need rahul oleks. Samas ei tohi sellised tehingud tuua kaasa rahva pahameelt.

Olukorra teeb keerulisemaks see, et riik on suundumas majanduslangusesse ja „halbade päevade fond" aina kahaneb. Lisaks on koormaks kaelas ka jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamine 2018. aastal.

Oma kompensatsiooni olümpiarajatiste eest võivad nüüd nõudma hakata ka teised oligarhid, kes neid omal ajal rahastasid.

„Valitsejatel ei ole häid variante. Nad peavad valima, kas soovivad avalikku pahameelt või oligarhidega opositsiooni astumist," ütles Londoni King's College Venemaa instituudi direktor Sam Greene.

„Praegu tundub, et Putin on salamisi asunud oligarhide poolele," lisas ta. Valitsus ei taha riigi majanduse suurnimesid ärritada, soovitakse neid tasase ja lojaalsena hoida.

Sotši suusahüppemägi ja suusakuurort said kurikuulsaks, sest nende maksumus ületas kordades algselt planeeritu. Ärimees Akhmed Bilalovi juhtum ei ole veel küll kohtusse jõudnud, kuid mees on juba põgenenud teadmata suunas.

Selle projekti ostis toona Putini palve peale üles German Grefi juhitav Sberbank. Nad võtsid 70% rahastamiseks 1,7 miljardit dollarit laenu. Täna on see miinusmärgiga projekt ning pangal on võlad kukil.

Pank on palunud Kremlilt tehingut, kus kunagi 2,7 miljardit dollarit maksnud keskus antaks riigi omandisse ja vastu saadakse olümpiamängude pressikeskus.  Ei ole teada, kui palju viimane turul maksaks, kuid panga tegelik mõte on selles, et saada lahti laenukoormast ja andas see üle riigile.

Ja siis on Viktor Vekselbergi juhtum, kes panustas poole miljardi dollariga, et aidata rajada kaht hotelli. Talle muutusid need kiirelt koormaks, sest hotelliäri ei ole Sotšis täna sugugi hea äri ning ta võttis hotellide rajamiseks 450 miljoni dollari eest laenu. Ehkki ärimees ise ei ole tehingut kinnitanud, rääkis sellest avalikult valitsuse pressiesindaja - Vekselberg andis vara riigile üle, koos võlgadega.

Samal ajal ei tunne Sotši elanikud, et mängud neid kuidagi majanduslikus arengus edasi oleks aidanud. Ehkki seda lubati, kui mängud sinna toodi. Endiselt on ühistransport ning elektriga varustatus kehvad. 8,5-miljardiline raudteeliin mägede ja Musta mere ranniku vahel on aga takerdunud vaidlusesse - kes maksab edaspidised hoolduskulud.

Nüüd jalgpalli MMist. Erinevalt olümpiamängudest, rahastab seda pea täies mahus riik. Vaid mõned oligarhid plaanitakse kaasata. Rubla langus on aga ehitusmaterjalid muutnud väga kalliks ning seetõttu minnakse siin tõenäoliselt väga palju üle ka algsest, 20-miljardilisest, eelarvest.

Jalgpallistaadionid on vaid üks osa arendustest. 11 linnas on vajadus uute maanteede, lennuväljade laiendamise, raudteeühenduste, metroode ja hotellide järele.

Hiljuti korraldati Venemaal arvamusküsitlus. Pooled vastanutest arvasid, et maailmameistrivõistlused on riigi majandusele kasulikud. 2008 täiskasvanu seas läbi viidud uuringust tuli ka välja, et 51% inimestest arvavad endiselt, et Sotši olümpia oli riigile majanduslikult edukas projekt.