Ühinenud ettevõtte eesmärk on saada puu- ja juurviljade juhtivaks hulgimüüjaks nii müügimahu kui ka teenuse kvaliteedi poolest, kinnitas Riguali tegevjuht Raimo Kaarlaid.

„Tarbija jaoks tähendab see paremat kvaliteeti, sest kaubad jõuavad kiiremini poelettidele," lubab Kaarlaid. Tänu suurenevale mahule saab ettevõte hankida vilju nüüd otse tootjatelt vahendajate abita ja osta kaupa senisest soodsama hinnaga. Kaarlaiu sõnul avanevad otseühendused näiteks Tšiili, Argentina, Lõuna-Aafrika, Iisraeli ja Hiinaga.

Prisma Peremarketi ostujuhi Tiia Karu hinnangul ühinemine puuviljade hinnataset ei mõjuta, kuid paraneb hulgimüüja koostöö kauplustega. Karu sõnul pakub tekkinud ettevõttele tugevat konkurentsi endiselt Karlskroona. „Lisaks suurtele hulgimüügikettidele tarnivad Eesti tootjad endiselt ka otse kauplustele. Seega jääb konkurents igati alles," märkis Karu.

Rimi Eesti Food AS-i turundus- ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja arvates võib kahe suure allesjäänud hulgimüügifirma omavahelise konkurentsi süvenedes loota hindade langemist. Rimidele ja Säästumarketitele on suurfirma sünnil Mägioja sõnul siiski suhteliselt väike  mõju, sest need kauplused tarnivad kaks kolmandikku puu- ja köögiviljadest ise ega osta neid siinsete vahendajate kaudu.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Kristel Rõõmusaare kinnitusel ei ületa ettevõtete turuosa koondumise järel 40 protsenti.

Mullu ligi 460 miljoni kroonise käibega siinsel turul puuviljakaubanduse liidriks tõusnud Karlskroona tegevjuht Janno Toming näeb ühinemist aga konkurentide vastukäiguna. Tema sõnul ei luba kaupluseketid siiski ühel hulgimüügifirmal domineerima hakata.

„Monopolil ei lasta tekkida, sest turg vajab konkurentsi," lausus Toming. Pärast teadet konkurentide ühinemise kohta on Tominga sõnul Karlskroonaga ühendust võtnud mitu kaupmeest, kes soovivad endale samal ajal teist tarnijat lisaks. „Kas tuleme meie või tuleb keegi kolmas," on monopoli sünd Tominga sõnul välistatud.

Et uus ühendfirma turgu valitsema ei hakka, selleks annavad aluse ka konkurentide erinevad allhankijad ja lahknevused kirevas tootevalikus. Kui Toming nimetab hooaja järgmiste müügihittidena nektariine, virsikuid ja juuni lõpus saabuvaid arbuuse, siis Riguali laoriiulitel hakkavad endale ruumi nõudma murelid, aga ka mitmed juba Itaalias kokku segatud rohelised salatikomplektid. Kui Karlskroona nimetab end mahutoodete liidriks (millest tuntumad on ehk Chiquita banaanid), siis Rigualil on tugev Horeca sektor ehk hotellide, restoranide ja laevade varustamine eksootiliste ning erinevalt töödeldud puu- ja juurviljadega. Näiteks kuuluvad viimati mainitu suuremate klientide hulka hotellid Olümpia, Radisson SAS ja Tallink.

„Puu- ja köögiviljaäris, kus toote eluiga võib mõõta päevades ja vahel ka tundides, on võtmetegurid mahud ja käibekiirus," avas Riguali tegevjuht Raimo Kaarlaid ühinemise tagamaid. „Seega annab ühinemine võimaluse pakkuda jaeklientidele paremat hinda."

Eesti puu- ja köögiviljaturu maht oli 2008. aastal hinnanguliselt 2,2 miljardit krooni. Rigual andis sellest 413 miljonit krooni, AS-i Bambona käive oli 280 miljonit krooni.

Kaarlaiu sõnul on ühineva ettevõtte käibeprognoos 700 miljonit krooni. Nii Bambona kui ka Rigual asutati 1994. aastal, ühinenult annab ettevõte tööd ligi 230 inimesele.

AS Bambona jätkab kinnisvarahaldusfirmana. Kaarlaiu sõnul säilivad kõik seni kasutuses olnud kaubamärgid: Rigual, Maailma Viljad, C+, FruitXpress ja Bambona.

Ühinemislepingu sõlmimisest teatasid OÜ Rigual ja AS Bambona käesoleva aasta 8. mail.