Raamatus “Fast Second“ väidab Costas Markides, et esimesena uuele turule tulnud ettevõtetest saab pikas perspektiivis harva turuliider. Arvukad näited ajaloost tõendavad, et radikaalselt uue toote loonud ettevõtteid võtavad tavaliselt üle just Fast Secondi tüüpi firmad. Näiteks Chux tõi 1932. aastal turule ühekordsed mähkmed ja kaotas oma äri 1960-ndatel Procter & Gamble’ile. Apple Computer leiutas pihuarvuti (Newton) ja kaotas kogu turu Palmile ja HP-le. Seega tekib küsimus, kas on ikka mõistlik radikaalset muutust ette võtta...

Markides arvab, et radikaalset uuendust tasub ette võtta ainult siis, kui see pakub kliendile väärtust, mis muudab tema tarbimiskäitumist, ning kui see muudab tähtsusetuks konkurentide kompetentsi ja majanduslangusest tulenevad probleemid. Radikaalselt uue turu loomiseks on vaja teistsuguseid oskusi, mõttelaadi ja suhtumist kui tegevusala massturule viimiseks. Firmad, mis suudavad uusi asju luua, ei suuda massturgu kasvatada, ja vastupidi. Alternatiiv on luua strateegiline koostöövõrgustik või omandada vähemusosalus. Õige aja saabudes astub suurfirma varjust välja ja aitab väikesel oma innovatsiooni massturuks kasvatada. Sellised avatud innovatsiooni mudelid toimivad praegu laialdaselt aladel, kus uue loomisel on kriitiline tähtsus.

Näiteks ei loo suur kirjastus ise uusi tooteid (raamatuid). Ta läheb ja otsib üles potentsiaalsed toodete loojad (kirjanikud) ning sõlmib nendega lepingud uute toodete (raamatute) loomiseks. Või vastupidi: kui kirjanik on (kaugel kirjastuse saginast ja bürokraatiast) loonud oma uue toote (romaani), otsib ta sellele allhankijad (kirjastus), kes tegeleksid raamatu turundamise ja jaotamisega. Nii nagu kirjastusel oleks rumal hakata raamatuid kirjutama, on kirjanikul mõttetu tegeleda raamatu müümisega.

Fast Second

Costas Markides

2005, USA