Raasukese advokaadi kommentaar: mõnitamine ei ole vilepuhumine

 (58)
Jaanus Mody
Jaanus ModyFoto: Kristjan Järv

Ärileht avaldab Erkki Raasukest esindava vandeadvokaat Jaanus Mody algselt Äripäevale saadetud kommentaari. Mody sõnul pole Nordea lekitaja tegevus vilepuhumine - Raasukesest avaldatud videoklipis on katkendid vestlusest kontekstist välja rebitud ning eesmärgiks vaid mehe mõnitamine.

Eelmise aasta talvel avaldati Youtube vahendusel Erkki Raasukesest ühed videoklipid. Klippides riivati otseselt isiku au ja väärikust. Kuna need videoklipid on kohatud, siis ma ei soovita kellelgi neid vaadata. Iga mõistlik inimene, kes on neid siiski juba näinud, mõistab, et nende videoklippide koostamine ega levitamine ei olnud ei õiguse ega eetikaga kooskõlas ning rikkus jämedalt kujutatava inimese põhiõigusi. Inimeste madalamatele instinktidele tuginevast klikimajandusest hoolimata võiks vaataja enne hinnangu andmist korrakski kujutada ette, et kujutatavaks inimeseks on tema ise, tema abikaasa, isa või poeg ning mõelda siis, kas sarnase video koostamine ja levitamine tundub õige.

Meil kehtib põhiseadusest tulenev õigus väljendusvabadusele. Samas ei ole ka väljendusvabadus ei absoluutne ega piiramatu. Igaüks peaks oma õiguste ja vabaduste realiseerimisel arvestama ja austama teiste inimeste õigusi ning järgima seadust. Nii on ka õigus väljendusvabadusele seadusega piiratud muuhulgas teiste inimeste au ja hea nime kaitsega.

Kõnealuseid videoid taunisid üheselt nii ametiühing kui Eesti Finantssektori Töötajate Liit. Näiteks 13. detsembri Eesti Ekspressis on toonane panga ametiühingu usaldusisik arvanud videoklipi kohta, et see on „labane, nõme ja avaldati äärmiselt kehval ajal.“ Seeläbi on ilmne, et tegemist ei ole ametiühingu huvides tegutsemisega ning nendegi head nime kahjustati.

Videoklipid on Youtube’is avaldanud „Hesus Maldivicius“ ja „Jelena Jacutavicius II.“ Videoklipid sisaldavad salaja salvestatud katkendeid, kusjuures videoklipid on monteeritud selliselt, et kuuldav on ainult väljarebitud Erkki Raasukese sõnu, kuid ei ole aru saada, kellega ta vestleb ning mis on kogu vestluse sisu. Katkendid vestlusest on videotes esitatud kontekstist väljarebituna. Videoklipile on lisatud alandavaid visuaalseid kujutisi ning tugevalt halvustavaid tekste.

Selleks, et otsustada, kas ja kuidas kaitsta oma õigusi (niivõrd kuivõrd sarnaseid toimunud rikkumisi on üldse võimalik kaitsta) või lahendada muul viisil selline rikkumine, on vajalik esmalt mõista kes ja kuidas on nende rikkumistega seotud. Näiteks kes on videoklippide autor(id), üleslaadija(d), levitaja(d). On ilmne, et nii „Anti Hegemoon“ kui ka „Hesus Maldivicius“ ja „Jelena Jacutavicius II“, kelle nimed esinevad antud kanalites kui videote üleslaadijad, ei ole vastava GMail’i ja Youtube’i kontode taga olevate isikute tegelikud nimed.

Erkki Raasuke ei ole kunagi „Anti Hegemooni“, „Hesus Maldiviciuse“ ega „Jelena Jacutavicius II“ suhtes midagigi rikkunud, ta ei ole omanud nendega mingeid suhteidki. Miks pidas keegi vajalikuks selliseid videoid koostada, neid üles laadida ja levitada, ei ole mõistlikult arusaadav.

Mitte keegi ei tohiks ega ka peaks kannatama taolist kiusamist ja alandust. Ka inimesed, kes esitavad ennast nö ohvritena, ei tohiks saada kasutada oma eesmärkide saavutamiseks mistahes meetodeid. Inimesed, kes räägivad õigustest, Põhjamaadest, solidaarsusest ja demokraatiast ründavad räigelt ühte inimest, eirates kõige elementaarseidki põhiõigusi ja eetikat. Ükski kodanik ei peaks kannatama sellist kiusu, igal inimesel on õigus oma aule ja väärikusele.

Küsisite esmalt [Äripäeva ajakirjanik - toim.], mida ma arvan vilepuhumisest ja vilepuhujatest ning kas ma olen teadlik Euroopa Komisjoni poolt käesoleva aasta aprillis esitatud vilepuhujate kaitseks mõeldud direktiivi eelnõu sisuga. Üldiselt loetakse vilepuhumiseks teavitamist teatud ebaseaduslikust tegevusest või õigusnormide kuritarvitamisest, kui need kuritarvitused toovad kaasa ohu või kahju avalikule huvile. Reeglina peetakse siinkohal silmas selliseid tegevusi ja kuritarvitusi, mis ei ole üldsusele teada ja mis ilma vilepuhujata ei pruugikski üldsusele teatavaks saada.

Vilepuhumisest arvan üldiselt, et nagu iga õigusega, on sel teatud õigustatud eesmärgid. Aga igale õigusele kohaselt peab see olema ka tasakaalus teiste õigustega. Me kõik mõistame, et meil on põhiõigused elule ja tervisele aga neid ei saa kasutada teiste inimeste elude arvelt.

Loe veel

Vilepuhumine võib olla teatud juhtudel vajalik ja õigustatud ning viia ühiskondlikku arengut edasi. Kuid vilepuhumise instituut ei ole ega saagi olla absoluutseks õiguseks, mis võimaldab mistahes juhtudel ja viisidel teiste õiguste, sealhulgas põhiõiguste ebakohast rikkumist. Kindlasti ei ole vilepuhumiseks mis tahes viisil saadud salvestuste monteerimine, inimese mõnitamine, au ja nime kahjustamine.

Teie [Äripäeva ajakirjaniku - toim.] poolt viidatud direktiivi eelnõu puhul on tegemist õigusakti projektiga, tegemist on Euroopas alles kujuneva regulatsiooniga, mis vajab ka parlamentide tasemele selgeksrääkimist. Selge on, et üheks peamiseks teemaks saab olema vilepuhumise eesmärgiks olevate hüvede ja teiste õiguste tasakaal, millal ja kuidas on vilepuhumine õigustatud ja millal mitte. Eestis, nagu ka mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikidest, ei ole vilepuhumist reguleerivat seadusandlust. Seetõttu me ei saa õiguslikult korrektselt üldse vilepuhumisest rääkida.

Küsimus ei ole samas formaaljuriidiline. On ilmne, et praeguse juhtumi valguses ei ole mingit alust rääkida ei vilepuhujast ega vilepuhumisest. Hüpoteesil, et direktiiv võetakse olemasoleva projekti kujul vastu ning Eestis kehtestatakse ka vastav seadus, siis vilepuhuja kaitse saamiseks peaksid olema täidetud teatud kriteeriumid ning need kriteeriumid ei ole kaugeltki täidetud. Alltoodud on vaid mõned peamised kriteeriumid, mis peaksid seejuures kõik (mitte vaid mõni üksik) olema täidetud.

Esiteks ei ole antud juhul mistahes rikkumisi, mida üldse avalikustada. Vilepuhumine saab kõne alla tulla vaid õigusrikkumiste puhul.

Teiseks puudub mingigi rikkumine, mis oleks võinud vile puhumata jäämise puhul vastaval õiguskaitseorganil tuvastamata jääda. Videotes kasutatu on juba kajastatud enne videote üleslaadimist Äripäeva 28. septembri artiklis, mistõttu puudusid lisaks sisule ka mistahes vajadus vilet puhuda (avaldada midagi mis muidu ei tuleks avalikuks).

Kolmandaks saab vilepuhuja reeglina kaitse vaid siis, kui ta on tegutsenud heauskselt. Videote lõpus on toodud tekst: „Juhul, kui antud filmis kirjeldatud isikud sarnanevad reaalsete isikutega, siis tegemist on kokkusattumusega. Kogu pildi, audio ja tekstiline materjal on juhuslik ning ei oma poliitilist ega filosoofilist sisu. Tegemist ei ole faktilise infoga vaid düstoopilise unenäoga, ühe anonüümse hingevalu väljendusega.“ Seeläbi väidab videote koostaja ise, et video ei ole koostatud ja avaldatud avalikes huvides, mis on aga vastuolus vilepuhumise kui sellise põhimõtetega. Selle video lõppu lisatud avaldusega video koostaja ja avaldaja ise kirjeldab, et video ei kajasta fakte ega reaalseid isikuid, s.t. kinnitab, et videos kajastatu ei vasta tõele.

Antud video avalikustamise nimetamisega vilepuhumiseks pigem naeruvääristatakse ja õõnestatakse vilepuhumise mõtet ja sisu. Sealhulgas ei saa vilepuhumine olla kellegi isiklikuks vimma või maailmavalu väljenduseks ega muuks sarnaseks tegevuseks.

Videote salaja salvestamise, monteerimise ja levitamise käigus on oluliselt rikutud ka isikuõigusi. Isikuõiguste rikkumisega on tegemist juhul, kui on toimunud isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise tagajärjel.

Isikuandmeteks on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Muuhulgas on isikuandmeteks ka tema kujutis ja tema hääl. Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, muuhulgas nende kogumine, salvestamine, avalikustamine, kasutamine, edastamine, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest.

Reeglina on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes isiku enda nõusolekul. Nõusolekut isikuandmete töötlemiseks ei ole vaja juhul, kui õigus või kohustus isikuandmeid töödelda tuleneb seadusest, isikuandmeid töödeldakse füüsilise isiku poolt isiklikul otstarbel (nt. füüsiline isik salvestab isiku kujutise ja hääle isiklikul otstarbel, nt. oma vestluse salvestamine), audio- või videosalvestamine toimub avalikustamise eesmärgil avalikus kohas või avalikul üritusel, jälgimisseadmete (nt. kaamerate) kasutamine toimub isikute või vara kaitseks, isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduslikul eesmärgil, kui esineb avalik huvi inimese andmete avalikustamiseks ning inimese õigusi ei kahjustata ülemääraselt.

Isikuandmed ja õigus otsustada selle üle, kas ja kuidas neid avalikustatakse, kuulub ka põhiseaduse kaitse sfääri. Põhiseaduse kohaselt on igal isikul õigus eraelu puutumatusele ja enesemääramisele. Eraelu puutumatuse kaitse sfääri kuulub ka inimese identiteet (nimi, mõtted, tunded, veendumused, välimus), tema kohta käivad andmed, õigus oma kujutisele ja sõnale, õigus luua ja arendada suhteid teiste inimestega ja ümbritseva maailmaga, inimese suhtlemine teiste inimestega isegi kui see toimub avalikus ruumis.

Enesemääramise õiguse kaitse sfääri kuulub ka informatsioonilise enesemääramise õigus ehk õigus ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, kas ja millisel viisil inimene tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja millisel määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks.

Seega on kahe või enama inimese vahelise vestluse salvestamise, salvestuse või selle osade ja isiku kujutise videoklipis kasutamise ja videoklipi avalikustamise näol samuti tegemist isikuandmete töötlemisega, milleks on nõutav kas isiku enda nõusolek või sellise asjaolu olemasolu, mis õigustaks isikuandmete töötlemist ilma nõusolekuta. Antud juhul nõusolek taoliseks tegevuseks puudus. Samuti puudusid asjaolud, mis oleksid õigustanud töötlemist ilma nõusolekuta.

Nagu eelpool viidatud, on videoklipid „kokku lõigatud“ selliselt, et kasutatud katkendid vestlusest on kontekstist välja rebitud ja neile on omistatud hoopis teistsugune tähendus, kui see esialgselt mõeldud oli. Kui isikule omistatakse konteksti, mida ta ei ole öelnud, siis võivad au teotavad olla mh isikule omistatud tsitaatide väljenduslaad või ka tsitaatides sisalduvad teisi isikuid halvustavad hinnangud. Isegi kui on kasutatud lauseid, mida tegelikult ka vestluses öeldi, siis võib au või mainet kahjustav siiski olla ka tõele vastavate lausete avaldamise kontekst.

Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Avalikustatud videoklipid on minu hinnangul au ja head nime selgelt kahjustavad. Nii videoklippide koostamise, ülesriputamise, kui levitamise sisuks ongi teotada au ja head nime, ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnangud.

Ma ei ole ka saanud ühtegi juhist esitada selles asjas mistahes avaldusi või pöörduda muul viisil kohtusse teatud kindlatel kuupäevadel. Ma ei ole esindanud Luminori seoses ametiühingutega, pidanud ametiühingutega läbirääkimisi, sõlminud nendega kokkuleppeid. Kui selles osas ongi mingi kokkusattumus, siis on kohtu poole pöördumine meie büroo poolt toimunud küll juhuslikult mingil kuupäeval ning on kahetsusväärne, kui keegi peaks sellest midagi muud välja lugema.

Me ei ole seoses ülalkirjeldatud õiguste rikkumisega ka midagi ei ametiühingu vastu või nendega seotult ette võtnud. Antud juhul on tegemist ühe eraisiku õiguste rikkumisega. Meil ei ole küll põhjust mitte uskuda, et ametiühing taunib neid videoid täielikult. Püüd näha rikkumiste asjaolude tuvastamises soovi kiusata taga ametiühingut või konstrueerida kellestki vilepuhujat või karistada kedagi on täiesti meelevaldne ja põhjendamatu.

Ühegi konkreetse isiku vastu, sealhulgas Hannes Veskimäe vastu, ei ole ühegi nõudega kohtusse pöördutudki. Samuti ei ole ka kohtuväliselt võimalik lahendada õiguste rikkumisi olukorras, kus me ei tea kellel milline roll neis õiguste rikkumistes oli. Selliseid isiku põhiõiguste rikkumisi ei tohiks küll kunagi aset leida ning nad ei tohiks jääda lahendamata, kuid asjale omaselt üritatakse praegu mistahes olematust infokillust tekitada hiiglaslikke probleeme ja tülisid, näidata rikkujaid ohvritena ning rikkumise subjektiks sattunud pahatahtlikuna.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare