Radikaalsed muutused elektritootmises on käes: tuuleparke rajatakse ilma toetusteta, päikeseenergia hinnad on poole võrra langenud

 (49)
Radikaalsed muutused elektritootmises on käes: tuuleparke rajatakse ilma toetusteta, päikeseenergia hinnad on poole võrra langenud
TuulikFoto: Irina Mägi

2017. aasta tõi järjekordsed rekordilised hinnalangused taastuvenergia ja aku-tehnoloogiates. Üldine hinnalangus on tingitud käimasolevatest tehnoloogiaarendustest ja mastaabisäästu kasvust tooraine, tootmise, hangete ja ehituse osas ning odava kapitali kättesaadavuse paranemisest, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.

Juba viiendat aastat avaldab Taastuvenergia Koda aastaraamatu, mis annab ülevaate taastuvenergia arengutest ja vajalikest muudatustest energeetikasektoris. Aastatega on muutuste tempo üha kiirenenud ja see on nii tarbijatele, majandusele laiemalt kui ka looduskeskkonnale hea uudis.

Võrreldes päikeseelektrijaamade 2015. aasta vähempakkumiste tulemusi 2017. aastaga, siis on hinnad langenud 50%. 2017. aastal purustati päikeseelektrijaamade odavhinna rekord neljal korral. Aastale pani punkti Mehhiko vähempakkumine, mis võideti hinnaga 19,7 USD/MWh. Bloomberg ennustab aga 2018. aastaks PV paneelide hinnalanguseks pöörased 34%.

Analoogsed on liikumised ka tuuleenergia sektoris. Maismaatuuleenergia vähempakkumiste suurimaid hinnalangusi on hiljaaegu näidanud Põhja-Ameerika. Kanadas langesid hinnad aastaga 60% ja Mehhikos 50%. USAs võitis Xcel Energy detsembris Colorados vähempakkumise uue USA odavusrekordiga 18.1 USD/MWh. Colorado vähempakkumistelt tuli ka teine hinnauudis, mille kohaselt tuulikute ja akusalvestuse kombinatsioon osutus soodsamaks kui olemasolevate kivisöejaamade töö jätkamine. Akude hinnad langesid aastaga 24%, mis on pea kaks korda oodatust kiirem.

Seotud lood:

Meretuuleenergias aga on hinnalangused veelgi drastilisemad. Kahe aastaga on vähempakkumistel hinnad alanenud 3 korda. 2015. aastal võideti Taanis meretuuleenergia vähempakkumised 128 EUR/MWh, siis tänavu on juba teada antud, et esimene meretuulepark Hollandis rajatakse turuhinna vastu täiendavate subsiidiumiteta.

Investeerimispank Lazard hinnangul on uute taastuvenergia võimsuste ehitamine ning opereerimine muutunud paljudes riikides odavamaks võrreldes olemasolevate kivisöe ja tuumajaamade jätkuva kasutamisega. See trend saab ka mitmete teiste analüütikute hinnangul valdavaks kogu maailmas, sealhulgas arenenud turgudel.

Tehnoloogia hinnalangus peegeldub ka uutes võimsustes, mida eelmisel aastal lisandus taastuvenergia sektoris jällegi rekordiliselt. Bloombergi andmetel võeti möödunud aastal kasutusse kokku rekordilises 160 GW mahus taastuvenergia lahendusi, millest 98 GW oli päikeseenergial ja 56 GW tuuleenergial põhinevad. Päikeseelektrijaamu rajati mullu rohkem kui kivisöe, maagaasi ja õlikütustel töötavaid saastavaid elektrijaamu kokku.

Taastuvenergia osakaal 80%

Need trendid on veelgi reljeefsemad Euroopas. Taastuvenergia osakaal uutest lisandunud elektrienergia tootmisvõimsustest on juba aastaid olnud üle 80%. Euroopas moodustas enamiku investeeringutest taastuvenergiasse investeeringud tuuleenergiasse. Aasta pärast on tuuleenergia installeeritud koguvõimsuselt EL-s esikohal. Iga aastaga läheb kasutusest välja aina suurem hulk saastavaid elektritootmisvõimsusi. Kaheksa EL riiki on teavitanud kavadest loobuda kivisöe kasutamisest. EL on revideerimas oma kliima ja taastuvenergiaeesmärke kõrgemaks, seades seeläbi saastavad riigid üha suurema surve alla. Energiatootjatel, kellel on ambitsiooni elektritootmises portfelli kasvatada, saavad seda teha sisuliselt ainult taastuvenergeetikas.

Taastuvenergia on jõuliselt ennast kehtestamas ka siinses regioonis. Leedu energiatururegulaator on kinnitanud järgmise tuuleenergia vähempakkumise hinnalae tasemel 41€/MWh. See sisaldab nii subsiidiumit kui ka tulu elektribörsilt. Näiteks käesoleva aasta märtsis ja veebruaris selline tuulepark ei saaks üldse toetust, aprillis oleks aga toetusmäär olnud 0,82 €/MWh kohta. Soomes ehitatakse esimene maismaatuulepark ilma toetusteta. Lähiajal kuuleme selliseid uudiseid veelgi.

Kui 2017. aastal jätkus globaalselt taastuvenergia kiire kasutusele võtmise trend, siis Eestis lisandus taastuvenergia võimsusi leigelt, jäädes 23,9 MW mahuga alla ka 2016. aastale, rääkimata kümnendi esimese poole tippaegadest. Investeeringuid on pärssinud ebaselge riigi taastuvenergia poliitika ning riigiasutuste vastuseis uutele tuulepargiarendustele on järjest süvenev.

Eestis võimalused piiratud

Loe veel

Kuid ka Eestil oleks võimalik toimuvatest muutustest osa saada. Erasektori võimalused siin on aga piiratud. Suurimateks takistuseks sektori arengus on saamas mitmesugused administratiivtõkked. Arenduskulude vähendamiseks oleks Eestis vajalik administratiivmenetluste aegu lühendada ja menetlusi vähendada. Võrguga liitumise kulu vähendamiseks tuleks kaaluda Saksamaa või Taani eeskujul liitumiskulu sotsialiseerimist ja liitumistingimuste lihtsustamist. Positiivseid samme viimases osas on astumas riiklik võrguettevõte Elering.

Väga oluliseks komponendiks on sektori arengut toetav investeerimiskeskkond. Riigi poolt oleks vajalik avalikustada juba käesolevast aastast ettevaatav vähempakkumiste ajakava konkreetsete taastuvenergia ostmise kogustega millega sektori ettevõtted arvestada saaksid. See annaks ka selge vastuse, milliste hindadega Eestis taastuvenergiat arendada saaks. Vähempakkumiste kulu saaks katta EL heitmekaubanduse kvooditulust, millest hetkel veel Auvere põlevkivielektrijaama ehitamist kinni makstakse.

Juhul kui taastuvenergia arendamine oleks riiklikuks sihiks, siis uute investeeringute tulemusena taastuvenergiale üleminekul kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. Meil oleks riigina võimalus panna pikaajaline alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare