Raha koguneb kiiresti: metsakaitsjad hakkavad Eestis metsa kokku ostma, et seda lageraietest päästa

 (224)
Täiendatud

MTÜ Kogukonna Metsad on 12. märtsil äriregistrisse kantud ühing, millel on ambitsioonikas eesmärk hakata kokku ostma Eesti metsa. Esimesena on sihikule võetud Matsalu looduskaitseala vahetus läheduses asuv metsatükk, millel praegune omanik plaanib teha lageraiet. Kogukonna idee on aga edaspidi osta krunte juurde. Miks nad seda kõike teevad ja milline on nende äriplaan? Kui palju nad raha vajavad?

Kogukonna idee autor ja üks eestvedajaid on kasvatusteadlane ja ökoloogilise mõtteviisi edendaja Rea Raus. Tegelikult algas kõik sellest, et Raus kirjutas eraisikuna Facebooki, et soovib ära osta Matsalu looduskaitseala lähedal asuva metsamaa, mis kuulus kunagi tema perele. Tal ei ole aga piisavalt finantsi. Kohe hakati talle abi pakkuma ja toetust avaldama. „Üks tavaline eesti naine kandis mulle 3000 eurot," ütles Raus Ärilehele. See läks talle väga hinge. Kiiresti sai ta kokku 7000 eurot. Rausi hämmastas selline asjade areng, kuid ta tundis ka, et ta ei saa teiste rahaga metsa endale osta. Nii loodigi märtsikuus MTÜ Kogukonna Metsad, mille esimene eesmärk on selle sama krundi ost. Selle suurus on umbes 5 hektarit ning hind hind on üle 60 000 euro. kanti.

Hooandja ja teised kanalid

Tegelikult on MTÜ loomise mõte laiem. Praegu luuakse alles kodulehte ja kutsutakse kokku mõttekaaslasi. Suur mõte on osta firmadelt kokku metsa, mida säilitada. MTÜ põhikiri ütleb selgesõnaliselt, et lageraie on nende hallatavates metsades keelatud. Lisaks ei tohi neis pidada ka näiteks jahti.

Seotud lood:

Raus ütles Ärilehele, et nende liikmete seas on inimesi, kes on vedanud suuri projekte ja kampaaniaid ning väga tihti juhtub nendega nii, et paberil tehakse suuri plaane ja strateegilisi arengukavasid, aga reaalsuses on tulemus nõrk. Kogukonna Metsad soovib liikuda samm-sammult.

Raha kogumine siiski juba käib. Kanaleid on mitmeid. Üks osa on laekunud Rea Rausi arvele, mille ta on edasi kandnud MTÜ-le. Enam ta enda arvele raha saada ei soovikski.. Hooandjas avati eile projekt, kus soovitakse kokku koguda 20 000 eurot. Sellest enam kui kümnendik on juba koos. Esimeste seas oli ka inimene, kes andis 1000 eurot.

Ülempiiri ei julgetud Hooandjas suuremaks panna, sest kui tähtajaks raha kokku ei saa, siis kaob ka see, mis kogutud on. „Ostame täisjõus metsa, mille firma tahaks maha võtta. See on nö küps mets. See teeb selle ka kalliks. Meie jaoks on sõnal kallis siiski teine tähendus," ütles Raus.

Loe veel

MTÜ-l on saadik isegi USAs ja Kanadas, kes teeb teavitustööd sealsete väliseestlaste seas. See on ajakirjanik Kärt Ulman. „Oleme väliseestlaste tähelepanu saanud. See on koht, kus ühtset Eesti vaimu siin ja sealpool saaks kokku viia. Eesti loodus ikka ühendab," ütles Raus.

Projekt soovitakse üles panna ka rahvusvahelisele Indiegogo platvormile.

Pretsedent loomisel

Nüüd aga nende esimesest projektist ehk Matsalu krundi ostmisest. „Sellega soovime luua pisikese, aga esimese pretsedendi, kus inimesed panevad jõud kokku ja ostavad ühe metsa välja eesmärgil, et see säiliks," kommenteeris Raus. Muid eesmärke neil ei olegi. Kusjuures läbirääkimised tuntud ja suure metsafirmaga on aktiivses faasis. Hind on välja käidud. MTÜ püüdis ka tingida, aga turumajanduse tingimustes ei ole võimalik sundida kedagi ka odavamalt müüma. Raus hoopis kiidab firmat.

„Kui lubate, siis ütlen seda, et tunnustan seda metsafirmat. Nad sisenesid läbirääkimistesse ja tegelikult ei ole nad jäigal positsioonil. Ei ole nii, et nad tingimata soovivad oma tihumeetrid kätte saada. Saavad aru meie soovist mets alles hoida. Minu arust on see hea näide kodanikualgatuse ja ettevõtluse koostööst. Eestis on palju emotsioone üleval, mis on ka mõistetavad. Kokkupuute kohti, mis oleks positiivsed, on vähe," kirjeldab Raus.

Plaanid laiemad

MTÜ ei kavatse siiski ühe krudiga piirduda. Nende fookuses on täna kaitsealade lähedal olevad metsaalad, kus on plaanis teha lageraiet. Kui esimene krunt käes, siis vaadatakse järk-järgult uusi. Raus ei soovi aga jagada katteta lubadusi või öelda, et nad ostavad kogu Eesti metsa kokku. See ei tulevat kõne allagi, sest sellist ressurssi ei ole olemas.

„Me ei ole lihtsalt grupp külaelanikke vaid püüame enda taha koondada ideoloogilist ja akadeemilist seltskonda. Pilootprojekt näitab, kas see kõik on üldse võimalik."

Metsandusega on Raus seotud selle kaudu, et kuulub säästva metsmajandamise töörühma. Seega ei ole Raus ka metsamajandamise kui sellise vastu. Ühe huvitava asjana toob ta välja, et MTÜ soovib oma tulevases metsas pilotiseerida agrometsandust, mille põhimõte on inimese ja metsa selline kooslus, et inimene saaks sellest maksimaalselt kasu toidu näol. „Ideid on meil palju ning tahaks näidata, et neid saaks ka reaalselt rakendada."

Raiutakse liiga palju

Raus, nagu teised keskkonna- ja ökoaktivistid, on seisukohal, et Eestis raiutakse metsa liiga palju. Eriti on tal aga südamel, et metsa raiutakse liiga vara. Ta usub, et majanduslikult kasumlikum oleks seda teha hiljem.

„Metsatöötlejad ka ise ütlevad, et me tahame metsast liiga kiiresti tulu saada. Mitmetel juhtudel on kasumlikum kui laseks sel veel 10 aastat kasvada. Lühiajaline vaade on hakanud domineerima. See on kurvastav. Rõhutan aga, et ma ei ole metsamajandamise vastu," ütles Raus.

Raus kirjeldab, kuidas metsakorralduse büroo teeb metsaomanikele säästva metsamajandamise kava ja selles antakse selgeid suuniseid, et peab tegelema harvendus- või valikraidega. See kava on Rausi sõnul kahjuks vaid soovituslik ning nii teostataksegi liiga tihti tegelikult lageraiet.

Küsimuse peale, et kas Riigi Metsamajandamise Keskuse ja erametsaomanike käitumise vahel on ka vahe, vastab Raus, et ta saab anda vaid isikliku hinnangu. See ei pruugi aga keskkonnaaktivistidele meeldida. Talle nimelt tundub, et RMK hoolitseb meie metsade eest üldiselt hästi. Probleeme siiski on. Raiemahud järjest suurenevad, aga see on tema meelest poliitilise suunise küsimus. „Ma tunnen isiklikult RMK inimesi, kes on väga pühendunud ja südamega Eesti metsa küljes kinni. Olen kindel, et ka erametsaomanike seas on neid palju. Raske on üldistada."

Rea Raus on ise seotud erinevate liikumistega nagu Eesti Metsa Abiks (Haapsalu osakond) ja Ökoriik Eesti. Ta valiti hiljuti ka Eesti Mesinike Liidu juhatuse esinaiseks. „Kõik need teemad omavahel moodustavad hea arusaama, kuidas metsad, põllud, putukad ja loomad on üks suur tervik," ütleb ta. Ta kaitseb järgmisel nädalal Tampere ülikoolis doktorikraadi, teemaks on inimese ökoloogiline identiteet.

Väide, et RMK tegutseb poliitiliste suuniste järgi vajab ka RMK enda kommentaari. Ühest küljest on loogiline, et riigil on oma äriettevõtete osas ootused, et need tooks kasumit. Teisalt, kas see asi toimib päris nii, et kui valitsusel on mingi suurem kulu tulemas, siis öeldakse RMK-le, et raiuge rohkem. Nii see siiski ei ole. Raiemahud pannakse paika palju varem ning mingeid jooksvaid suuri muudatusi neis ei tehta.

"RMK aastase uuendusraie mahu kinnitab keskkonnaminister viie aastaseks perioodiks metsa korraldamise juhendis oleva uuendusraie arvestuslangi arvutamise metoodika ja Keskkonnaagentuuri ekspertide arvamusele tuginedes. RMK jätkusuutlikku raiemahtu kontrollib iga-aastaselt ka kaks rahvusvahelise metsastandardi (FSC ja PEFC) audiitorit," selgitas RMK esindaja.

RMK maksis omanikutulu (dividendid+tulumaks) riigile järgnevalt:

2013: 20 miljonit;

2014: 18,5 miljonit;

2015: 18,3 miljonit;

2016: 24,5 miljonit;

2017: 28,1 miljonit.

MTÜ Kogukonna Metsad tutvustav tekst Hooandjas

Oleme MTÜ Kogukonna Metsad asutajad.
Me vajame Sinu abi.

Haeska külas, Läänemaal, Matsalu looduskaitseala vahetus läheduses asub mets, mida me metsafirma käest välja osta soovime. Tule meie metsale appi, kutsu appi oma sõbrad ja lähedased, sest niimoodi kõik koos, saame alustada oma metsa kaitsmist ja hoidmist - lastele, lastelastele ja enestele.

MTÜ Kogukonna Metsad sai alguse Rea Rausi üleskutsest FB-s, kus ta kirjutab: "Meie talule kunagi kuulunud mets, mille eelmine omanik talust eraldas ja seetõttu metsafirma omandusse liikus, läheb lageraiesse. Läheb lageraiesse Matsalu rahvuspargi ääres. Läheb lageraiesse sõltumata sellest, et lähikonnas on juba lage. Läheb lageraiesse hoolimata sellest, et seal igapäevaselt elavad põdrad, väikeloomad, linnud. Läheb lageraiesse hoolimata sellest, et metsafirma on ise eelmise aasta lõpus tellinud säästva metsamajandamise kava (harvendusraiega). Ja on nüüd valmis müüma hinnaga, mida üks inimene ei jaksa maksta."

Miks me just Hooandja kaudu Sinu poole pöördume?

Sest me ei suuda enam pealt vaadata, kuidas metsi hektarite kaupa lagedaks raiutakse, samal ajal kui istume koosolekutel, viidame aega eelnõude kirjutamisega ja petitsioonide algatamisega, mis juba tuttavaks-saanud sahinal prügikastidesse ja sahtlitesse kaovad. Me ei jõua enam klikkida ja laikida, sheerida ja täägida. Tahame metsa heaks midagi reaalset ära teha, kuid vajame Sinu toetust esimese, kõige olulisema sammu tegemiseks sellel teel. Vajame Sinu toetust esimese metsa väljaostmiseks.

Meie idee pikemas plaanis on osta toetajate ja mõttekaaslaste abiga välja neid metsi, mida ähvardab lageraie. Üks põhimõtteid ostetavate metsade valikul on kaitsealade lähedus. Kuigi ka kaitsealadel käib viimasel ajal hoogne metsamajandamine, suurendaks kaitsealade läheduses metsade ostmine seda ühtset metsamassiivi, mis on vajalik kogu mitmekesisele elusloodusele.

Me saame tulevikus oma metsalt ka tulu- aga uut moodi. Metsa hoides ja austades. Me loome oma tootearenduse, brändi, mis hakkab müüma Kogukonna Metsade moose, hoidiseid, ravimteesid, jm. Pakume keskkonnahariduslikke tegevusi ning puhkamisvõimalusi. Kõik need tegevused aitaksid osta üha järgnevaid metsi, lisaks toetajate annetustele.

Selleks aga, et see idee saaks ka reaalse väljundi, peame alustama siit, Esimesest Metsast, Haeskas, Läänemaal.

Kutsu oma sõpru, oma tuttavaid endaga koos meile kõigile appi. Meie metsadele appi nii, et me samm-sammult, mets metsa haaval ka päriselt, klikkidest ja laikidest kaugemale vaadates, midagi ära teha saame.

Iga annetus loeb!

Rea, Robert, Ave ja Kaspar,
MTÜ Kogukonna Metsad nimel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare