Rahahimu sunnib lastele aegsasti nime panema

Eestis on lapsele nime panemiseks alates sünnist aega üks kuu ning sellest tähtajast peetakse korralikult kinni, et mitte riskida toetustest ilma jäämisega.

Tallinna perekonnaseisuameti aktikannete büroo peaspetsialist Ingrid Sarevet selgitas Päevaleht Online’ile, et Eestis tuleb lapse sünd registreerida ühe kuu jooksul tema sündimise päevast. Kui lapsevanemad lasevad tähtaja mööda, siis ei tähenda see siiski, et sünniakti koostamisest keeldutakse, kuid see võib kaasa tuua haldusvastutuse.

Karistusseadustik ütleb, et sünnist või surmast kuu aja jooksul mitte teatamise eest võib karistada kuni saja trahviühiku ehk kuni 6000 krooni suuruse trahviga või arestiga. Sünnist-surmast tuleb teatada ametnikule, kes koostab sünni- või surmaakti.

Enamasti registreeritakse Sareveti kinnitusel kõik sünnid ühe kuu jooksul, kuna lapsele on vaja ravikindlustust ja soovitakse saada toetusi. Sareveti sõnul pole olnud vaja kellelegi trahvi teha — kui sünd registreeritakse hiljem kui kuu jooksul, siis on selleks olnud ka mõjuv põhjus.

Näiteks on laps või ema liiga haige või ei saada piisavalt kiiresti mõnd dokumenti korda. Probleem võib tekkida näiteks välisriigi abieludokumendiga, millel puudub tunnustamise märge.

Saraveti sõnul võis Tallinnas kümme aastat tagasi juhtuda, et ilmus välja laps, kes pole aastate jooksul ametlikult nime saanud ning kelle sünd on jäänud registreerimata. Sarevet tõi näiteks lapse, kelle ema oli võltsinud õpilaspiletit, mis oli samas ka lapse ainus dokument. Probleem lapsega ilmnes alles passi taotlemisel.

„Tänapäeval, kui kõik andmed on rahvastikuregistris — Tallinnas sisestavad kõik sünnitushaiglad andmed otse registrisse –, ei ole võimalik enam andmeid võltsida, ega saada hakkama ilma sünnidokumendita,“ märkis Sarevet. „Tallinnas teevad head tööd haiglate sotsiaaltöötajad ja vajadusel registreerivad ema volituse alusel ise lapse sünni.“

„Pole kuulda olnud, et seminaridel oleks maha hõigatud, et mujal Eestis see probleem oleks. Maakondades on ju rahaküsimus inimestel veelgi olulisem. Omavalitsused maksavad ühekordse toetusena 5000 krooni — see on päris suur summa. Ma arvan, et meil [Eestis — toim.] ei ole seda probleemi,“ lausus Sarevet, kelle sõnul poleks last riigi silmis olemas, kui ta registreerimata jätta.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Eve Mittin ütles, et talle pole teatatud probleemidest nimepanemisega väljaspool Tallinna. „Ei ole tagasisidet, et oleks nime õigel ajal panemisega probleemi olnud,“ lausus ta. „Kohalikud omavalitsused lahendaksid neid küsimusi, kui on tähtaega ületatud. Niipalju, kui oleme perekonnaseisuametnikega rääkinud, siis pole sellega probleemi.“ Mittin märkis samuti, et inimesed jääksid olulistest hüvedest ilma, kui jätaksid lapse registreerimata.