Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev rõhutas teema aktuaalsust.

„Eelnõude pakett näeb ette ühtlustada finantsturul tegutsevatele ettevõtjatele kehtivaid reegleid ning suurendada laenuandjate ja -vahendajate vastutust oma tegevusega seotud nõuete täitmise eest. Selleks nähakse ette kehtestada nõuded kiirlaenuturuga seotud ettevõtetele, eelkõige mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele, kes annavad krediiti eraisikutele,“ selgitas Vassiljev.

Vassiljev märkis, et kuna riigikogu menetluses on kokku neli asjassepuutuvat eelnõu, mida arutatakse erinevates juhtivkomisjonides, siis käsitles rahanduskomisjon nende eelnõude koosmõju.
Eelnõud näevad ette tarbijakrediidi kulukuse ülempiiri kehtestamist ja sellega seotud lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise reegleid, reklaamipiiranguid, samuti laenude sissenõudmiskulude ülempiiri ning viivise regulatsiooni täpsustamist.

Rahanduskomisjoni menetluses on krediidiandjate- ja vahendajate seaduse eelnõu (795 SE), mille näol on tegemist kiirlaenu-probleemide lahendamise paketi ühe olulisema osaga. Eelnõus nähakse ette tegevusloa taotlemise kohustus, mille kaudu koondatakse sisuliselt kõik krediidiandjad ja -vahendajad finantsinspektsiooni järelevalve alla.

Rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester rõhutas, et sisuliselt kõikide krediidiandjate ja –vahendajate koondamine finantsinspektsiooni kontrolli alla on märgilise tähendusega, mis loob täiesti uue olukorra finantsturu ühes sektoris. „Ma arvan, et nimetatud eelnõu vastuvõtmine viib lõpuks selleni, et me saame kiirlaenuturgu rohkem ohjata ja saame selle viia selgema regulatsiooni alla. Eesmärk on kaitsta ennekõike tarbijaid,“ ütles Sester.

Komisjoni istungile olid kutsutud rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning finantsinspektsiooni ja tarbijakaitseameti esindajad.