Rahandusministeerium Brüsseli Eesti euroraha vähendamise plaanist: lõpptulemus erineb kindlasti Euroopa Komisjoni pakutust

 (10)
Eurod.
Eurod.Foto: Scanpix, Reuters/Scanpix

Võime eeldada, et järgmisel eelarveperioodil saab Eesti jätkuvalt Euroopa Liidu rohkem vahendeid, kui me maksumaksjatena sellesse eelarvesse järgmisel perioodil panustame. Eesti struktuurivahendite vähenemise võib osaliselt või täielikult tasakaalustada võimaluste ja rahastamise kasv teistes EL eelarvest toetatavates valdkondades, teatas rahandusministeerium kommentaariks Financial Timesi artiklile, kus kirjutati, et Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondidest saadav rahastus väheneb uuel eelarveperioodil veerandi võrra.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuurivahendite toetuste vähenemine Eestile järgmisel EL eelarveperioodil on rahandusministeeriumi teatel ootuspärane, peamiselt seetõttu, et Eesti on kiire majandusarengu ja sealhulgas seniste ELi toetuste toel jõukamaks muutunud.

Ühtekuuluvuspoliitika kogueelarve kõigile liikmesriikidele kokku väheneks Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi keskmiselt 10 protsendi võrra. Eesti on ülemaailmsest finantskriisist hästi taastunud, sellest taastumise toetuseks sai Eesti 2014–2020 perioodil ka ühtekuuluvuspoliitika toetuseid erandina rohkem vahendeid kui enamik liikmesriike, seisab rahandusministeeriumi kommentaaris. .
Väga üldistades võib ELi eelarvest toetatavaid tegevusi ministeeriumi selgitusel jagada kolmeks, millest struktuurivahendid ehk ühtekuuluvuspoliitika (mis jaguneb kolmeks fondiks - Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond) - on traditsiooniliselt moodustanud umbes kolmandiku ning põllumajanduse ja maaelu arengu vahendid ligikaudu teise kolmandiku. Kuid ka ülejäänu hõlmab hulka Eestile väga olulisi valdkondi.

Euroopa Komisjon välja pakkunud, et otsetoetuste taseme ühtlustamist jätkatakse.
Seotud lood:

Ministeerium märgib, et struktuurivahendid on mõeldud majandusarengu taganttõukamiseks ja madalama elatustasemega piirkondade järeleaitamiseks. Eesti kiire majandusareng tähendab ka vähem struktuurivahendeid. „Jutt Euroopa Liidu toetuste mahu hüppelisest vähenemisest puudutab vaid seda umbkaudu kolmandikku ELi eelarve suurest pildist,“ märkis ministeerium.

Struktuurivahenditest oleme rahandusministeeriumi teatel rahastanud näiteks teede ehitamist, raudteetranspordi arendamist (sh Elroni uute elektrirongide soetamist), Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitust, Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku ja Tallinna Tehnikaülikooli linnaku arendamist. Samuti toetame ettevõtete investeeringuid energiatõhususse, korrastame Eesti koolivõrku ja viime ellu töövõimereformi ja pakume aktiivseid tööturumeetmeid.

Suur osa struktuurivahendite toel tehtud suuri taristuinvesteeringuid ja struktuurseid reforme on ühekordse iseloomuga – neid ei ole tarvis lähematel aastatel samas mahus korrata. Samas suurendavad sellised investeeringud märgatavalt Eesti majanduse kasvupotentsiaali ja parandavad elujärge.

Loe veel

Teine suur valdkond, kuhu EL eelarvest raha Eestis suunatakse, on põllumajanduse otsetoetused, maaelu areng ning kalandus. Umbes kolmandik praegu saadavatest EL toetustest on Eestis seotud põllumajandusega. Eesti otsetoetused hektari kohta on oluliselt madalamad ELi keskmisest tasemest. „Meile positiivse sammuna on Euroopa Komisjon välja pakkunud, et otsetoetuste taseme ühtlustamist jätkatakse. See toob Eestile loodetavasti lisaraha põllumajanduse otsetoetuste eelarvesse. Seetõttu hindame praegu, et põllumajanduse ja maaelu valdkond tervikuna järgmisel perioodil pigem võidab, aga igal juhul ei kaota ELi raha,“ seisab ministeeriumi kommentaaris. Samas on Euroopa Komisjoni soov põllumajanduse valdkonna toetusi kogu ELis kokku kärpida isegi 10 protsenti.

Ülejäänud kolmandikku kuulub rahandusministeeriumi selgituse kohaselt muu hulgas ühistegevus teaduse ja innovatsiooni arendamisel ehk niinimetatud Horisondi programmid. Selles on Eesti teadusasutused olnud ELi keskmisest edukamad. Eestil on siin kindlasti potentsiaali senisest enam projektidele rahastust saada. Siin konkureerivad omavahel rahastusele projektid üle ELi. Jaotus liikmesriikide vahel ei ole ette määratud nagu struktuurivahendites või põllumajanduses, vaid rahastuse saavad parimad algatused.

„Seni avalikustatud ettepanekud kujutavad endast pika protsessi avalööki. Läbirääkimistel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi vahel sündiv lõpptulemus erineb kindlasti Euroopa Komisjoni pakutust,“ seisab kommentaaris. ELi 2021.–2027. aasta eelarveraamistiku vastuvõtmiseks on tarvis nii Euroopa Parlamendi heakskiitu kui ka kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare