Rahandusministeerium: Euroopa Kohtu otsuse kvaliteet selgub õiguslikes analüüsides ja praktikas
Euroopa Kohus tegi 18. juunil otsuse kohtuasjas, millega jättis rahuldamata Eesti Vabariigi hagi. Nimelt ei olnud Eesti rahul sellega, et uue raamatupidamisdirektiiviga kaob õigus nõuda ka kõige väiksematelt ettevõtjatelt täismahus aruandeid
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa ütles Ärilehele, et ministeerium ootas Euroopa Kohtu otsust, et saada suurem õigusselgus raamatupidamisdirektiivi kooskõla kohta ELi aluslepingutega.
"Eestil kui ELi liikmesriigil on kohustus ja vastutus seista hea EL õigusaktide õiguspärasuse eest ja nüüd on vajalik selgus Euroopa Kohtu otsuse näol olemas. Lahend annab hea võimaluse kõrvutada ELi üleseid valdkondlikke eesmärke nende täitmiseks valitud konkreetsete meetmete asjakohasusega," ütles Ojamaa.
Ta selgitas, et Eesti pidas hagi esitades silmas raamatupidamisdirektiiviga seatud eesmärke – vähendada halduskoormust, parandada finantsaruandluse võrreldavust ja suurendada majanduskeskkonna usaldusväärsust.
"Usume, et oleme direktiivi ülevõtmist ette valmistades juba leidnud optimaalse lahenduse, pakkudes mikro- ja väikeettevõtjale mitmeid soodsamaid lahendusi. Konkreetne ettevõtja saab ise halduskoormuse lõplikku ja summaarset taset enda jaoks kujundada valides nii aruandevormide kui riigile edastatava infokanali eelistusi lähtuvalt konkreetse ettevõtte majandustegevuse aktiivsusest ja spetsiifikast," rääkis ta.
Sellele lahendusele aitas Ojamaa sõnul oluliselt kaasa Euroopa Komisjoni vahepeal antud direktiivi tõlgenduse muutus, mis lubas liikmesriigil määratleda mikroettevõtja kategooria.
"Riigikogule edastatavas raamatupidamise seaduse eelnõus seda võimalust ka kasutati, seega oleme osaliselt juba saavutanud oma algse eesmärgi. Aruandluskohustuse vähendamisel lähtutakse ettevõtjate aruannete vastu valitsevast erinevast avaliku huvi määrast," kinnitas Ojamaa.
