Eesti Ekspress kirjutas eilses loos, kuidas HKScan andis Talleggile peaaegu 96 miljonit eurot laenu, et too ostaks ära Rakvere lihakombinaadi ning ühinenud ettevõtete nimeks sai HKScan Estonia. Selle liigutuse tagajärjel polnud enam emafirma lihakombinaadile võlgu, vaid lihakombinaat võlgnes hoopis emafirmale. Tolle laenu tagasimaksete kujul tekkis võimalus viia raha maksuvabalt Eestist Soome.

„Lühike vastus on see, et teadmata HKScani juhtumi asjaolusid ja soovimata neid ka kommenteerida, on kirjeldatud ja mõne sarnase konstruktsiooni näol tegemist üldjoontes tuntud „debt-push down“ skeemiga, mis kuulub selgelt agressiivse maksuplaneerimise valdkonda," kommenteeris Jegorov.

"Sellisel skeemil puudub üldiselt muu mõte kui riigi petmine maksudega ja seetõttu on see vastuolus maksukorralduse seaduses sätestatud tehingu juriidilise vormi ja majandusliku sisu vastavuse nõudega," ütles ta.

Ümberstruktureerimise vajalikkuse jutt, millega selliseid maksu- ja mainetagajärgede mõttes riskantseid ettevõtmisi vürtsitatakse, on Jegorovi sõnul juriidiline vuaal, mis varjab ilmset maksupettust üsna kehvasti. "Loodetavasti jõuab maksuhaldur sellistele skeemidele jälile ja loodetavasti näevad neist läbi ka kohtud, kui need kaasused peaksid kohtusse jõudma."

"Olles suhelnud sel teemal paljude maksukonsultatsiooni büroodega, tean, et nemadki liigitavad neid skeeme selgelt agressiivse maksuplaneerimise alla ja hoiatavad oma kliente otsesõnu selliste skeemide rakendamise eest," ütles Jegorov.